Maailma hädad ja Balti ühtsus



Zürichi tehnikaülikooli loodud vabalt seisvatest kiviplokkidest koosnev „Armadilli võlv” kui üks näituse tõmbenumbreid on muljet avaldav.
Zürichi tehnikaülikooli loodud vabalt seisvatest kiviplokkidest koosnev „Armadilli võlv” kui üks näituse tõmbenumbreid on muljet avaldav.Foto: AFP/SCANPIX

Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus on esimest korda selgelt Kolmanda Maailma keskne. Esimest korda oli ka Baltimaade kunstnikel ühine paviljon.

Veneetsia arhitektuuri- biennaali tänavusel tunnuspildil on keset tühja kõrbe redeli otsa roninud lillelises kitlis naine, kes seljaga meie poole seistes pingsalt kaugusse vaatab. Kuna biennaali teema on „Teateid rindelt” („Reporting from the Front”), tekib esmapilgul seos fotolavastusega, millel lihtne naine püüab horisondi tagant ohtu – lähenevat rinnet? – silmata, ent tõde on siiski midagi muud. Fotol on tabatud hetk 1940. aastatest, kui saksa arheoloog Maria Reiche vaatleb redeli otsast Peruus Nazca kõrbes olevaid maapinnale laotud eelajaloolisi kivikujundeid.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare