„Gulliveri reisid” ei näita nimitegelast hiiglase ega kääbusena, vaid normaalset kasvu eesti mehena. Just nende kolme dimensiooni kiirest vaheldumisest teatrimaagia tekibki. On üks asi, kui laval liigub laeni ulatuv täispuhutud hiiglane või kolme näitleja juhitav kämblasuurune nukk. Ja teine asi, kui tajume, et tegelane kujutab suur ja väike olemist lihtsalt ette. Tema kõrval on abikaasa, tütar ja poeg, kes ihkavad tegelast reaalsusse sobitada. Tegemist on väga hingestatud lavastusega, kus inimlikkuse äärmuslikud avaldumisvormid tõusevad eredalt esile ka neid mainimata.