Aktiivse Eestimaa Rüütelkonna liikmena on tema algatusel sündinud rüütelkonna toetusprojektid Eestile. Iseäranis suurt sümpaatiat tunneb Wistinghausen Tallinna Toomkiriku vastu. Suuresti tema teene diplomaadina ja Eesti sõbrana oli kiriku vappepitaafide restaureerimine-konserveerimine, mis realiseerus Saksa-Eesti ühisprojektina. Tema asjaajamise tulemusena sündis suuresti Ferseni kabeli restaureerimine ja sealsete 1812. aasta mälestustahvlite restaureerimine-taastamine, mis toimus juba ligi paarkümmend aastat tagasi. Oma Tallinna viibimise ajal külastab Wistinghausen alati Toomkirikut ja osaleb kogudusega koos pühapäevasel jumalateenistusel. Tallinna Toomkooli taasavamisel 2011. aastal tõi Henning von Wistinghausen tervitused Eestimaa Rüütelkonnalt kui omaaegselt koolipidajalt.

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja hoidnud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut.

Maarja medali senised laureaadid on: dirigent Tõnu Kaljuste, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, president Lennart Meri, piiskop Mikko Heikka, poliitik Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, piiskop Philippe Jourdan, autosportlane Raido Rüütel, titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe, poliitik Tunne Kelam, skulptor Mati Karmin, piiskop Einar Soone, helilooja ja koorjuht Roman Toi, kunstnik Jüri Arrak, peapiiskop emeeritus Andres Põder. Eelmisel aastal sai Maarja medali helilooja Ester Mägi.

Pidulikul jumalateenistusel Tallinna Toomkirikus teenis jutlusega partnerkiriku Kuhressen-Waldecki ning Põhjakiriku juhtivpiiskop Gerhard Ulrich. Missal teenis peapiiskop Urmas Viilma. Muusikaliselt oli kaastegev Brandenburgi Motettkoor.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena