Mait Malmsten astub üles ooperis

Esmaspäeval esietenduv multimeediaooper „Loomise mõnu” ühendab Hasso Krulli mütoloogilisi tekste, tänapäeva ooperit ja vägagi kehalist koreograafiat.

Ooperi libreto on sündinud Hasso Krulli eeposest „Meeter ja Demeeter”, lavastuse ideestikus ja visuaalses küljes on lähtutud Krulli kui müüditõlgendaja mõttekäikudest essees „Loomise mõnu ja kiri”. Erilaadse kosmogoonia ja veeuputusega seotud tekst inspireeris siduma muusika-, tantsu- ja sõnateatrit, millele lisandub laval valgus- ja videokunst.

Helilooja Monika Mattieseni jaoks ei ole see esimene kord Hasso Krulliga koostööd teha, kaks aastat tagasi valmis multimeediaooper „DMeeter”, millele aga olid omad ajalised piirangud, ja nii oli Mattiesen kindel, et naaseb veel kunagi selle materjali juurde.

„Küberstuudio kümnendaks aastapäevaks plaanitud tunnipikkune multimeediaooper andis võimaluse teost lugedes tekkinud ideede tulval nii helides kui ka lavastuslikult kõigis registrites valla pääseda,” oli Mattiesen õnnelik. Heliloojat vaimustasid Krulli virtuaalsed ümberkehastumised, mis ooperis on Mait Malmsteni tegelaskuju Triksteri kanda. „Tal on võime hüpata virtuoosse kergusega soomeugrilaste müüdimaailmast sujuvalt polüneeslaste, indiaanlaste, kreeklaste ja paljude muude rahvaste omasse, olles samal ajal ise uue tänapäevase müüdi looja.”

Elektrooniline hääl

„Mind hämmastab Mait Malmsteni võime anda teksti edasi nii mitmekesise tämbriga, et sellest saab helimaailmas vokalistile võrdväärne partner,” põhjendas Mattiesen, miks metsosoprani Iris Oja partneriks ooperirolli kutsuti draamanäitleja. Ooperis „DMeeter” moodustas Malmsteni hääl osa elektroonilisest partiist.

Koreograaf Mari Mäe sõnul ei seatud lavastuse ettevalmistuse alguses fantaasiale piire. Kõnnitakse seintel, riputakse laest, kasutatakse grupiakrobaatikat, rääkimata lendamisest ja üleüldisest füüsikaseaduste eiramisest. „Edasi tuleb lavastusel kohaneda füüsikaseaduste, ajapiiri, teadmiste, inimlike võimete ja kasutada oleva raha hulgaga,” tunnistas Mägi.

Lavastus toetub kõigil tasandeil visuaal-füüsilisele teatrile. Koreograafia põhialus on tegelaste suhe gravitatsiooni. Suunad valiti vastavalt tegelaste iseloomule. Jumalanna kehtestab ennast staatilisel vertikaalteljel, kandes suurt vesikirbujalgset seelikut, millele projitseeritakse ühtlasi videot. Triksteri pärusmaa on seinad, millel ta mängib gravitatsiooniga areal technique’i reeglite järgi ja seab küsimärgi alla harjumuspärase maailma füüsikaseadused. Lae all rippuvates „lootekottides” ühtse kehana mõjuvad tantsijad teevad läbi arengu unelevast sültjast massist meelte avanemise ja jäsemete kasutamiseni.

„Kaasaegne ooper on jõudnud tiiruga barokki, mil suur muusikalavastus oli kõikide kunstide sünteesimise ja võimatuna näivate ideede teostamise koht,” põhjendas Mägi. „Tunnen end baroki mängulisuse taasavastajana.”

Esietendus

Multimeediaooper

„Loomise mõnu”

•• Muusika: Monika Mattiesen

•• Libreto: Hasso Krull

•• Esitab Küberstuudio

•• Peaosades: Iris Oja ja Mait Malmsten

•• Koreograaf-lavastaja: Mari Mägi

•• Kunstnik: Reet Aus

•• Helidisain ja live-elektroonika: Margo Kõlar ja Tammo Sumera

•• Tehnilised lahendused: Vello Vaher

•• Kaastegevad Tallinna ülikooli kunstide instituudi koreograafia osakonna tantsijad

•• Etendused 1. ja 2. märtsil Kumu auditooriumis