Georg Malviuse "Väike õuduste pood" tõestab ilmvõimatut – ka Eesti teatris ja eesti näitlejate-lauljatega saab teha allahindluseta muusikalilavastuse.

Juba sellepärast tasub Draamateatrisse tõtata, et mitte enam vähemaga leppida, olgu Estonias või linnahallis.

Lavastaja töövõit on seda ilmselgem, et oma nigelavõitu süzheelt pakub "Väike õuduste pood" kõvasti vähem võimalusi vaataja hinge pugeda kui muusikalide paremik. Ent asja sellest, kui vaatemäng töötab laval kellavärgina. Draamateatri näitlejad tantsivad ja laulavad, Otsa-kooli noored lauljad liiguvad-näitlevad mis mühiseb.

Malvius pole hakanud nii primitiivsest loost pisarat välja pressima, vaid mängib rohkem musta huumori ja irooniaga. Tantsu ja laulu vahel kerib laval üsna jabur lugu orvukesest lillepoe-müüjast Seymourist, kellele inimsööjataim toob kätte kuulsusega kaasnevad hüved. Lõpuks tuleb hinge müünud poisil muidugi tagasi maksta hingehinda.

Malviuse lavastuses pole tühje kohti, see on täis pikitud pingethoidvaid detaile. Kohe "avakaadreis" laval ringi vudiv elektrihiir ja teda luurav kõuts tekitavad naeruse meelolu, rääkimata armsalt punaseid huuli nätsutavast inimsööjataimest.

Näitlejad vahus

Malvius on seekordki nii mõnegi Draamateatri näitleja värskelt mängima pannud.

Mait Malmsteni "modra" seljas lavalesõit robotliku Elvise kujul teenib publikult aplausi. "Diplomeeritud stomatoloog, minu peigmees," nimetab teda Audrey (Kleer Maibaum), endal käsi roosa siidrätiga pärast armuööd lahases.

Malviuse eelmises töös "Nicholas Nickleby" tegi teatrikooli lõpetaja Taavi Teplenkovi üle lavastuse särava debüüdi otsekui Andrus Vaariku suust kukkunud poja rollis. Vahepael on Teplenkov Draamateatri suures majas justkui ära hajunud, ent Malviuse uues lavastuses märkab teda taas mõnuga mängitud karakterrollides, pluss perfektne stepinumber.

Malmsteni ja Teplenkovi sketsh "masohhistist pantsient sadistist hambatohtri vastuvõtul" lõpeb lõbustava puändiga. Sadisti kannatus katkeb enne, kui masohhisti isu täis saab – mototohter viskab "perverdi" välja.

Üllatajana õigustab Malviuse valikut hea häälega noor laulja Jakko Maltis, kes mõjub veenvalt ka näitlemise poolelt. Algul on ta usutavalt see heasüdamlik poiss ja kühmus eksperimentaalbotaanik, ent teises vaatuses võib ta Seymouris täheldada kasvamist enesekindluse suunas. Näiteks hetk, kui ta otsustavalt Audreyle lähemale istub, oli selgelt sündmus.

Kleer Maibaum mängib Audrey pigem grotesksete tüüpide hulka. Hinnata võib näitlejanna ümberkehastumist ringi tippivaks blondiiniks. "Olen liiga musta minevikuga, et mind võiks sinusugune noormees armastada," piiksub ta Seymourile ja vudib, käerauad peos, oma mototohtrile järele. Audreyt kui seebimärtrit pilab Maibaum tublilt, ehk õnnestub tal edaspidi ka tüdruku eneseohverdus muusikalizhanrile kohaselt liigutavaks sündmuseks mängida.

Plikad kui oreliviled

Sündmusi kommenteeriv tüdrukute trio (Kaire Vilgats, Kelli Uustanni, Ele Raik) laulab-liigub laval nagu nähtud parimates muusikalifilmides. Pikkuse järjekorras nagu oreliviled astuvad nad uksest kellakägudena mängu. Kaire Vilgats on oma hääle ja lavasarmiga muusikalide jaoks hea leid.

Kui kaua tundus, et Otsa-kooli lauljate ainsaks rakenduseks jääbki vaid noorte talentide avastamiskonkurss "Kaks takti ette", siis Malviuse lavastus pakub välja võimaluse, et kool võib saada muusikalinäitlejate taimelavaks. Nõudlus juba nii suur, et koguni Draa-mateater neid kaks tükki hooajas välja toob.

Mis peaasi – lavalt on tunda, et osalised kaifivad mängu. Malviuse töömeetod tundub põhinevat sellel, et luua igaühele ka põgusal kohtumisel hea enesetunne – usu, et oled omal alal parim. Malviuse edu lubab uskuda positiivsuse võitu. See kulub tänases negativistlikus piitsamaailmas kõigile ära.

Esietendus

Howard Ashman & Alan Menken

VÄIKE ÕUDUSTE POOD

Tõlkijad: Villu Kangur, Tõnu Oja

Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi)

Kunstnik: Ellen Cairns (Shoti)

Koreograaf: Jüri Nael

Valguskunstnik: Kairi Eras

Osades: Jakko Maltis, Kleer Maibaum, Mait Malmsten, Lembit Ulfsak, Taavi Teplenkov, Kaire Vilgats, Kelli Uustani, Ele Raik, Bert Pringi või Lauri Liiv

Saateansambel: Urmas Lattikas, Riho Lilje, Raul Vaigla, Rein Joasoo

Draamateatri suures saalis

2. juunil