“Maria on julge inimene,” ütleb kursusekaaslane ja Maria Soometsa lavastajadebüüdi aegne käehoidja Priit Võigemast, pidades silmas Maria valikut hakata vabakutseliseks näitlejaks. “Ega see kerge ole, aga ma kaldun arvama, et tal on praegu palju rohkem tööd kui varem. Kuigi ta ei ole seotud ainult ühe teatriga, on ta ees palju põnevaid väljakutseid. Ma loodan, et ta oskab sellest võtta, mis võtta annab.”
Maria Soomets ei ole alati selline pealehakkaja olnud. Võigemast mäletab teda “lavaka” ajast rohkem sellise jälgija-tüüpi inimesena, kes vaadates palju õpib. “Maria ei ole kergesti defineeritav, ta on salapärane,” tõdeb Võigemast. Kuid Soomets on ka ise kindel, et ta on nurgas istuv vaatleja, mitte nagu tema menukroll Malviina, kes kippus alati kõiki juhtima ja õpetama.
20. lennu lõpetanuna sai Maria pakkumisi mitmest teatrist. Töökas neiu valis Viljandi, sest Ugala repertuaar tõotas pakkuda palju rolle. Juba vähem kui aasta hiljem tõi ta seal välja oma esimese lavastuse “Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi”, mis nõudis endale 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas, olgu siis päeval proovideks või öösel näidendi edasi kirjutamiseks.
““Koturnijate” tegemine oli tegelikult lõbus aeg, sest pingeolukorras kiputakse valima kõik või mitte midagi,” meenutab Võigemast. Muretsemiseks ei olnud põhjust, sest Soometsa debüüdist sai Ugala üks menukamaid lavastusi. Pärast seda on ta hiilanud ka teiste oskustega, näiteks lauluhäälega Roxy Harti rollis muusikalis “Chicago”.
Nüüd on Malviinast ja seksikast lauljannast saanud kiirabiõde Ira, kes teleseriaalis “Brigaad” äärelinnas elusid päästab. Elus on iga asja jaoks õige aeg, usub Soomets.
Tiiu Laks
