Tartu ülikooli biomeedikumis on suvi. Koridorid on vaiksed (ja lukus), näha on vaid üksikuid inimesi. Ka professor Marika Mikelsaar on puhkusel, kuid tulnud majja veel mõningaid tööasju ajama.

Tema kabinetis on peale arvuti ning paljude teaduslike materjalide kapiukse küljes laste ja lapselaste pildid ning tütretütar Ellinori värvipliiatsitega tehtud joonistus. Juuni keskel lisandus väärtuslike mälestuste hulka ka väike hõbedane taldrik – Euroopa Liidu naisleiutaja ja innovaatori auhind-ning eelmisel nädalal Tartu linna medal.

Euroopa Liidu naisleiutajate ja innovaatorite võrgustik EUWIIN loodi tänavu veebruaris. Selle esimesele auhinnale esitati üle 200 nominendi, kelle seast zŠürii valis välja 35. Ära märgiti koguni kaks Eesti naist: Marika Mikelsaar patenteeritud probiootilise bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 eest ja kunstiakadeemia erakorraline professor, ehtekunstnik Kärt Summatavet uuendusliku ehtevalmistusmeetodi eest. Marika Mikelsaar ise rõhutab, et ME-3 eest saadud auhind on tegelikult rühmatöö tulemus: ME-3 leiutamises ehk avastamises ja kasutusele võtmises on osalenud umbes 20 inimest.

Läheme laborisse, et ka auhinnatud “lapsuke” ME-3 koos leiutajaga pildile saada. Professor Mikelsaar tõmbab selga laitmatult valge kitli ja naljatab laboriuksest sisse astudes: “Puhtuse kontroll!” Väärtuslik piimhappebakter näeb klaasampullis välja nagu mis tahes valge pulber. “Meil on väga ilus töö – muuta nähtamatu nähtavaks,” tsiteerib Marika Mikelsaar arstiteaduskonna teadusprodekaani Eero Vasarat.

Oluline pole aga see, kuidas ME-3 välja näeb, vaid mida ta teeb. Seda kirjeldab hästi hüüdnimi, mille Marika Mikelsaar 1995. aastal koos Rootsi teadlastega tehtud laste allergiauuringus patsiendi nr 822 soolestikust katseklaasi püütud bakterile pani – Hell Musketär. Ühelt poolt võitleb ta “pahade” bakteritega ja teisalt teeb organismile pai.

Marika Mikelsaar joonistab vilunult paberile soolestiku ja selgitab: “Tema põhiline töökoht on peensoole alumine osa ja jämesool. Üldiselt on meil mikroflooras nii, et ühe kriminaali kohta on miljon politseinikku, aga kui haigus või antibiootikumiravi on tasakaalu rikkunud, lähevad kriminaalid kontrolli alt välja ja nende ohjeldamiseks on vaja lisajõude. ME-3 korrastab mikrofloorat, seda teevad paljud bakterid – näiteks ka Gefiluse Lactobacillus GG ning atsidofiilbakter ja bifidobakter. Aga meie bakteril on peale selle veel antioksüdantne toime, mis tähendab, et ta neutraliseerib koehingamise käigus tekkivad toksilised radikaalid ja kui limaskestas on kas või väike põletik, on ta võimeline seal tekkivad kahjulikud ühendid ära koristama. Need antioksüdantsed ained imenduvad ka verre ja mõjuvad nn halvale LDL-kolesteroolile ning seega saab peatada veresoonte lubjastumist ja ateroskleroosi.”

Kuumad probiootilised

Marika Mikelsaar tähendab, et kõik need omadused on pimekatsetel ka teaduslikult tõestatud. Väited, et kahe nädala pärast on tarbija enesetunne parem, ei ütle toote omaduste kohta tegelikult midagi.

Ka Mikelsaare uurimisrühm proovis kunagi kümnepäevaseid katseid, milles kaks inimeste gruppi pidid enesetunnet hindama, ja tulemused olid nii ME-3 sisaldusega toodet tarbinud kui ka kontrollgrupis samasugused, ehkki vere- ja uriiniproovi näidud (keda täpsemalt huvitab, siis totaalne antioksüdatiivne aktiivsus, oksüdeeritud LDL-kolesterooli hulk, glutatiooni suhe ja isoprostaanide hulk) on pimekatsetes osalenutel paranenud.

Igaks juhuks kontrollib Tartu ülikooli mikrobioloogia labor aeg-ajalt ka poest ostetud ME-3 sisaldusega piimatooteid, et olla kindel, et bakteriga selles on kõik korras. 1. juulist jõustus muide ka Euroopa Liidu uus määrus, mis kohustab esitama tõenduse toiduaine funktsionaalsuse kohta, et tarbijat ei saaks lihtsalt reklaamiga lollitada.

Probiootilised toiduained on praegu maailmas kuum teema, viimastel aastatel on nende kohta ilmunud publikatsioonide hulk tõusnud Marika Mikelsaare sõnul mitu korda. Keskmiselt korra kuus käib ta ka ise sel teemal välismaal esinemas. Hüppeliselt kasvanud huvi taga on suurenenud nõudlus selliste toodete järele – arenenud maailma vanurid, kes tahaksid elada kauem ja tervemalt.

Tartu päritolu ME-3 (patendinimega DSM 14241) lisatakse praegu Eestis Tere keefirile, jogurtitele ja kohupiimakreemidele (varem oli probiootilise tootesarja nimi Hellus, märtsis muutis tootja selle Dr Helluseks) ja Soome väiksema piimatootja Maitokolmio toodetele.

Ülikool, kes ME-3 patenti hoiab, on pidanud läbirääkimisi ka ühe suure Soome firmaga. (ME-3 kasutamisest laekuvast litsentsitasust läheb muide 60% selle viiele leiutajale – peale Marika Mikelsaare on need Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Epp Songisepp ja Heidi Annuk.)

Üks Soome firma on tundnud huvi ka ME-3 toodete USA-sse eksportimise vastu. Selle nädala suur uudis on, et ME-3 saab lõpuks USA-s patenteeritud ja pääseb sealsele turule.

“USA patendi pärast käis meil võitlus kolm-neli aastat. Teadlased Reid ja Bruce on seal juba ühe Lactobacillus fermentum’i tüve patenteerinud, kuigi uroinfektsiooni jaoks. Patendivolinik ütles meile: teil on küll välja toodud antioksüdantne omadus, aga võib-olla on see seesama tüvi kui Reidil ja Bruce’il ja meil pole võimalik seda võrrelda. Ütlesin, et hea küll, teeme mikroobide näpujäljed. Tunnen Reidi ja kirjutasin talle, et ta saadaks oma tüve, mida ta muidugi ei teinud. Aga kuna see tüvi on Austrias kaubanduslikult kasutuses, saime selle sealt kätte ja tegime siin võrdluse ära. Muidugi ei olnud see sama kui meie oma ja veelgi hullem – see tüvi polnud üldse Lactobacillus fermentum, vaid teine liik Lactobacillus reuteri. Leidsime ka ühe publikatsiooni, kus Reid ise tunnistas, et on selle ümber nimetanud. Nüüd siis USA lõpuks tunnistas meie patenti. Kusjuures mõni aeg tagasi kohtasin ma Reidi ja küsisin, miks ta ei saatnud meile oma tüve. Ta hakkas põiklema, et ei tea, kas ta selle

e-kirja üldse kätte saigi, aga siis hakkas uurima, kas me leidsime tema tüvel mingeid uusi omadusi,” muigab Marika Mikelsaar.

ME-3 kohta tehtud uue uuringu kohaselt võib seda mõnede haiguste puhul tarvitada ka koos antibiootikumiga ja ta parandab infektsioonist puhastumist, näiteks kõhutüüfuse puhul.

Mikelsaar loodab, et sellest võib saada maailmas küllalt oluline avastus. Ta märgib, et sai hiljuti lugeda ka ühest soomlaste uuringust, kus nad olid jätnud toorjuustu mitmeks kuuks seisma ning ühele osale oli pandud juurde ME-3 bakterid ja teisele antioksüdantsed E-ained. Tulemused olid võrdsed, mis tõestab, et bakterit saab toiduainetööstuses kasutada E-ainete asemel. See on huvitav võimalus, mis ootab põhjalikumat katsetamist.

Lähemas tulevikus on aga Eestis oodata probiootilise juustu turule naasmist. Tartu ülikool alustas Tervise juustu koostööprojekti Vana-Kuuste piimatööstusega, mis läks aga pankrotti. Hiljem hakkas ME-3 bakteritega juustu tootma Võru juustutööstus, ent selle ostis peagi ära soomlaste Valio, kes polnud eestlaste bakteri kasutamisest huvitatud.

Pere üle uhke

“Praegu on meie juustul kosilasi palju,” lausub Marika Mikelsaar. Samuti tahab ta jõuda selleni, et ME-3 hakataks tootma kapsli või tableti kujul – annustamine on täpsem ja lihtsam kui piimatoodetega. (Eestiski tuntud analoog on soomlaste LactoSeveni tabletid.) Asja arutati Tallinna farmaatsiatehasega, kuid selle ostis ära lätlaste ravimitootja Grindex, kes jättis projekti kõrvale.

Peale teadustöö on Marika Mikelsaar õpetanud üle 40 aasta ka tulevasi arste. Eelolevalgi õppeaastal loeb ta mikrobioloogia ja teadusõppe kursust. Veel mõne aasta eest saatis Tartu ülikool 65-aastaseks saanud korralised õppejõud ja teadustöötajad sundkorras vanaduspuhkusele. Marika Mikelsaarel tuleb selle aasta novembris juba 69. sünnipäev. Kuidas tema üle 65. eluaasta piiri pääses?

“Läksin rektori juurde ja ütlesin, et tahaksin erakorralist professuuri, mul on selleks käimasolevatest projektidest ka raha olemas ja saan endale ise palka maksta, nii et ülikooli õpperaha pole vaja minu peale kulutada. Tema vastas, et nii tahavad kõik. Mina ütlesin, et las nad siis tahavad, aga mina olen väga hea. Rektor hakkas naerma ja küsis: millega te tõestate, et te nii väga hea olete? Mina ütlesin, et ülikoolil pole just palju patenditaotlusi sisse antud, õpetan noortele, kuidas teadusega edasi liikuda ja mind kutsutakse palju ka välismaale esinema, muu hulgas olen kahel viimasel anaeroobide kongressil sektsiooni juhatanud ja see on umbes sama hea kui maailmameistrivõistlustel osalemine. Selle peale ütles rektor: kui te nii tunnete, olgu siis pealegi, mina ei keela, proovige. Tegingi kolm aastat erakorralise professorina tööd, igal aastal kaitses mul üks doktorant kraadi, tõin ülikoolile väljastpoolt juurde 11 miljonit krooni ja mõtlesin, et võiksin teise perioodi ikka ka veel olla. Nüüd mul jooksebki teine ametiaeg, kaks aastat on sellest veel ees ja ega ma vist rohkem ei taha ka. Aga olen mõelnud, et konsultandiks võiksin edasi jääda – miks ma peaksin lõpetama, kui ma ennast hästi tunnen?”

Energiat jätkub Marika Mikelsaarel ka perekonna jaoks. Ta on uhke Raik-Hiio Mikelsaarega 44 aastat kestnud abielu üle, millest on sündinud kolm last ja kaheksa lapselast. Seejuures on mõlemast tütrest – Margit Sutropist ja Eva Piirimäest – saanud filosoofiadoktorid ning Margit Sutrop kandideeris koguni Tartu ülikooli rektoriks.

“Meie peres on alati arutletud palju filosoofia, poliitika ja teiste teemade üle, eks nad sealt on selle kaasa saanud,” arvab Marika Mikelsaar.

Poeg Hannes Mikelsaar astus kalateadlasest vanaisa Neeme Mikelsaare eeskujul bioloogiat õppima, aga kui selgus, et sellega hästi ära ei ela, läks edasi ärisse.

“Tema isa ütleb, et üks inimene peab ikka peres olema, kes igapäevaelu probleeme lahendab – kust saab torumehe ja kust saab autole osi ja selliseid asju. Maailm hukkuks, kui kõik oleksid teadlased, iga amet on oluline,” lausub Marika Mikelsaar.

Et Marika Mikelsaar pühendus teadusele, on mõneti teda kasvatanud tädi Leontine Küüdi teene. “Tädi andis mulle range ja edasipüüdliku kasvatuse. Ta ütles: sul on võimeid ja sa pead need realiseerima ja olema parim. Tahtsin minna ajalugu või kirjandust õppima, aga tädi ütles: ära mine, ajalugu kirjutatakse kogu aeg ümber ja kirjanduse jaoks pole sul erilist fantaasiat.”

Valiku arstiteaduse kasuks kiitis tädi heaks. Marika Mikelsaar meenutab, et teise kursuse järel Tallinna keskhaiglas suvepraktikat tehes selgus: arsti elukutse on talle liiga ränk, sest ta võttis asja liialt emotsionaalselt. Loetud raamatud, näiteks Sinclair Lewise “Arrowsmith” ja Venjamin Kaverini “Avatud raamat”, tekitasid huvi mikrobioloogia vastu, millest saigi tema eriala.

“Tahtsin midagi salapärast ja põnevat, teistest eristuvat – mina näen, aga teised ei näe,” meenutab Marika Mikelsaar. “Olin õnnetu, kui 1960-ndatel hakati rääkima, et kõik nakkushaigused likvideeritakse, sest siis ei olekski enam suurt midagi uurida. Aga kui hakkad täpsemalt uurima, siis pole naljalt midagi likvideeritud. Isegi rõuged, mille epideemiaid maailmas enam pole – kui see viirus on laboris olemas, siis võib ta mõne kurikaela käes uuesti puhkeda ja see on väga suur oht. Nüüd oleme ju kaotanud immuunsuse, sest rõugetevastane vaktsineerimine lõpetati ära.”

Naisteadlane pole alati kerge olla. “Sageli öeldakse, et naisteadlane on kui merisiga, ühtpidi ei ole ta siga ja teistpidi pole tal pistmist ka merega. Eks see ole meeste kurjus, mis selle ütlemise tagant paistab. Maailma naiste tippkohtumisel, kus leiutajate auhinnad kätte anti, nägin nii teadlasi kui ka organisaatoreid ja rahategijaid ning kui raske neil on olnud esile tõusta ja muuta traditsioonilist arvamust, milline peab olema naine. Ma ei poolda igasugu kvoote, minu meelest on see naistele alandav, aga üks Norra naine rääkis, et ühiskonnas ja suhtumises oli vaja tugevat muutust ja sellepärast otsustas nende riik, et riiklike ettevõtete nõukogudes peab olema vähemalt 40 protsenti naisi. Sealt läks see edasi ja siis äkki naised ei tahtnud enam, et neile mantlit selga aidataks ja lilli toodaks. Aga nüüd on ühiskonna suhtumine muutunud ja kõik võtavad seda loomulikult, et naised peavad tähtsate otsuste juures olema, ning nüüd võib jälle olla ka naine, kellele aidatakse mantel selga ja tuuakse lilli.”

Marika Mikelsaare enda juhitud uurimisrühmades on olnud naistel suur osakaal ja tema juhendatud doktorandid on samuti olnud valdavalt naised. Ka Eesti ühiskond muutub ajapikku. Kõrgharitud naisi on meil juba rohkem kui kõrgharitud mehi.

Tagasi Berliinis

Muide, Berliiniga, kus teda tunnustati kui Euroopa edukat naisleiutajat, seostub Marika Mikelsaarel teinegi oluline mälestus. “Mu isa oli laevakapten ja jäi teisele poole piiri, kui sõda algas. Läksime emaga koos sakslastega Eestist ära, et isale järele jõuda. Isaga me ei kohtunudki, jäime Berliinis idatsooni ja meid saadeti Eestisse tagasi. Paljud on öelnud: oi, küll sul läks halvasti! Nüüd ka, kui ma Berliinis auhinda vastu võtmas käisin. Aga tegelikult ei läinud halvasti, oma rahva hulgas on ikka teistmoodi olla – kannatad need valud ja vaevad ja näed, kuidas tal paremini läheb. Oleme abikaasaga suvilasse sõites vaadanud, kuidas üheksakümnendatel sööti jäänud põllud on jälle kasutusse võetud. Inimestel läheb hästi, neil on aega mõelda ka oma tervisest ja funktsionaalsest toidust.”

Milliseid piimatooteid Marika Mikelsaar ise ostab? Kas ainult ME-3 sisaldusega Dr Helluse omi? “Tere tooted mulle maitsevad küll, aga ostan vahelduseks ikka teisi kodumaiseid tooteid ka,” vastab Marika Mikelsaar.

Vihjeks kõigile sööjatele: üle paari-kolme nädala ei maksa sama probiootilist toodet järjest tarbida, sest organism kohaneb selles leiduvate kasulike bakteritega ja need ei avalda enam soovitud mõju. Vahepeal peab pausi pidama ja siis toimivad nad jälle.

Marika Mikelsaar

•• Sündinud 12. novembril 1938.

Lõpetanud 1957 Tallinna 20. keskkooli ja 1963 Tartu ülikooli arstiteaduskonna.

•• Meditsiinikandidaat 1969. aastast ja meditsiinidoktor 1993. aastast.

•• Töötanud 1963–1968 Tartu ülikooli mikrobioloogia kateedris stazŠöörina ja aspirandina,

•• 1970–1979 Tartu ülikooli meditsiini kesklaboratooriumis nooremteadurina ja 1979–1993 vanemteadurina.

•• 1993–2003 Tartu ülikooli professor, mikrobioloogia instituudi juhataja.

•• Alates 2003 Tartu ülikooli erakorraline professor.

•• Sai 1994 ja 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia, valiti 2004. aasta naiseks, tänavu sai Euroopa Liidu naisleiutaja ja innovaatori auhinna ning Tartu linna medali silmapaistvate saavutuste eest.

•• Abielus meditsiiniteadlase ja keemiku Raik-Hiio Mikelsaarega, lapsed Margit (Sutrop), Hannes ja Eva (Piirimäe), kaheksa lapselast.