Leegitsevale Sidrunile oli omane, et lood said neljakesi loodud, „Janus” on ilmselgelt rohkem mind. Seal plaadil on see, mis praegu toimub. Muidugi on need kaks albumit ka lüüriliselt erinevad. „Laulev revolutsioon” (2010 – toim) oli kõvasti toorem ja absurdimaigulisem, „Janu” vastupidi aga hoopis küpsem.