Dortmundi Phoenix Halle ümber on maa kilomeetrite raadiuses üles kaevatud. Endisel rasketööstusalal asuv kunsti- ja meediamaja, kus eelmisel aastal aset leidnud Balti kunsti festivali ajal esinesid ka Eesti muusikud, asub saastunud pinnasel, mis tuleb uuega asendada. Maja avatakse taas juunis, ülejäänud tehasealale tuleb teaduspark.

Nii seletab mulle kohapeal olukorda Dortmundis elav muusik Martin Juhls, tuntud ka nimede Marsen Jules ja Krill.Minima all. Juhls loob helisid küll elektrooniliste vahenditega, kuid seal on olulisel kohal emotsioon ja avar atmosfäär. Mulluse festivali muusikaosa kureerinud Juhls tuleb aprilli keskel Tallinna, et esitada eesti muusika päevadel oma tõlgendusi Veljo Tormise muusikast.

•• Kas sinu kui muusiku jaoks on oluline elada just Dortmundis?

Ei ole üldse. Võib-olla kui elaksin mõnes suuremas linnas, näiteks Berliinis, oleks seal liiga palju huvitavat tegevust ning muusika loomine jääks hoopis tagaplaanile. Mulle meeldib seista epitsentrist väljaspool, olla natuke outsider.

Samas, Dortmundis ma pea üldse ei esinegi, siin puudub minu muusika jaoks scene. Homme lähen selle klubi lõpupeole, kus viis aastat üritusi korraldasin, sinna tuleb nüüd supermarket.

•• Kuidas leidsid Veljo Tormise muusika?

Kuulsin Aivar Tõnso käest, et käsil on Tormist ja elektroonilist muusikat ühendav ettevõtmine. See tundus mulle kohe äärmiselt huvitav, sest olin Tormist ka varem kuulanud ja leidnud väga moodsaid kõlasid. Olin väga õnnelik, kui sain loa kaasa lüüa.

Videonale Bonnis: naiseks olemise võlud ja valud

•• Kunagise pealinna Bonni kunstimuuseumis on 11. korda üles seatud tänapäevase videokunsti festival Videonale. Viies väikses saalis presenteerivad oma kunsti 14 riigi 48 esindajat, nende hulgas Nick Jordan, Lia Anna Hennig, Mischa Kuball, Jean-Gabriel Periot jt.

•• Arvuliselt on ülekaalus Saksamaaga seotud kunstnikud ja nagu videokunsti puhul tavaline, pigem nooremapoolsed tegijad. Temaatiliselt haaravad suure osa ekraanidest enda alla naiseks olemise võlud ja valud.

•• Videonale tööde hulgast valiti ka võiduvideo: preemia jäi seekord peaaegu koju, s.t naaberlinna Kölni. Kunstnikepaari Beate Geissleri ja Oliver Sanni kolmeminutises videos “fuck the war” mängivad sõdurivormis poisikesed sõda, mänguautomaadid käes. Mille vastu nad sõdivad? Sõja, täiskasvanuks saamise, lapseks olemise vastu? Kõigi patsifistide kurvastuseks paistab laamendavate poiste silmist suur mängurõõm…

•• Videonale on avatud aprilli keskpaigani. Pilet maksab viis eurot.