alal: matemaatikat ja filoloogiat; valdas 11 võõrkeelt; tal oli absoluutne kuulmine; ta mängis orelit ja flööti; oli meistersportlane jalgratta-spordis; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi foneetika eksperimentaallaboratooriumi üks rajajaid; otsis matemaatiliste valemite kaudu juba 1970.–71. aastal nn kosmilist keelt – käis sageli Novosibirski Teaduste Akadeemias meilt Eestist kogutud foneetilisi materjale sealsetel raalidel töötlemas, sest meie arvutid polnud veel sellel tasemel, mida tema geeniusena vajas.

Minugi hääle viis ta luuletuste kujul Novosibirskisse ja tõi naiskoorina tagasi (see kõlas 70ndatel Eesti Raadio kesköö-luuleprogrammis – minu teada oli see esimene arvutimuusika Eestis üldse).

Peale selle kirjutas Mart karjäärihimulistele teadlasehakatistele kandidaadi- ja doktoritöid (raha eest) ning õpetas neid siis ka kaitsma. Kord vedasime kihla, et Mart kirjutab moes ja uurijate tähelepanu keskmes oleval teemal artikli keemiast ja see ilmub Teaduste Akadeemia Toimetistes: mina ei uskunud ning kaotasin selle kihlveo.

Puhkuse ajal käis Mart oma absoluutse kuulmisega traalidel, akustilistel aparaatidel abiks kalaparvi otsimas. Asju ja alasid, mis teda köitsid ja millega ta nagu muuseas hakkama sai, oli tuhandeid.

Peale selle võttis ta veel vägevalt napsi...

Isiklikult võlgnen Mardile selle, et mu esimene luulekogu neljandal katsel üldse ilmus...”

1977. aastal asutas Remmel Keele ja Kirjanduse Instituuti arvutuslingvistika sektori ja järgmisel aastal hankis sinna Ungari päritolu arvutilahmaka Videoton. Sinna sisestati vanasõnade leviku arvandmed, Jüri Kaldmaa tegi ühisosade arvutamiseks programmi.

Lisaks on Remmel koos Rudolf Rimmeli ja Joel Sangaga keeleauhinna algataja.