Mats Estonius - Üks kaheksast Estoniusest

 (1)
Hiljuti Tallinna ülikooli ametisse astunud uue rektoraadi koosseisus on kõige enam elevust tekitanud nimi Mats Estonius. Rein Raua meeskonnas teadus- ja arendusprorektorina töötav 45-aastane mees on Eesti sõjapõgenike laps, kes sündinud ja üles kasvanud Rootsis.

Väikese Matsi sünnitunnistusele läks esialgu kirja perekonnanimi Lucier – Rootsi ametnike prantsuspärane vorm paadipõgenike eesti nimest Lüsi. Mats Estonius jutustab, et isa oli selleks ajaks juba aastaid taotlenud nime Lucier vahetamist oma perekonna päritolu rõhutava Estoniuse vastu, aga alguses lükati soov tagasi, sest seda peeti harilikule inimesele liiga peeneks nimeks. Poeg Matsi esimesel eluaastal õnnestus nimevahetus tänu seadusemuudatusele.

“Aga minu isa polnud esimene, kes selle nime välja mõtles. On teateid, et 16. sajandil elas Soomes üks kirikuõpetaja, kes kandis Estoniuse nime. Olen kuulnud, et isegi Rootsis Vadstena kloostris oli kunagi munk Estonius. Nii et neid, kes selle nime peale on tulnud, on ajaloos ikka mitmeid,” räägib Mats Estonius. Praegu on tema teada maailmas kokku kaheksa Estoniust – tema enda ja venna pere liikmed.

Aga miks valiti eesnimeks just Mats? “Mats on üks aus Eesti nimi ja sobis Rootsis ka hästi,” vastab nime kandja.

Mats Estoniuse mõlemad vanemad olid eestlased ja kodus räägiti eesti keelt. Esimesed aastad õppis poiss kuueklassilises Stockholmi eesti algkoolis, seejärel jätkus haridustee rootsi keeles.

Õppis arstiks

Kõrghariduse (sh doktorikraadi) omandas Mats Estonius Rootsis Karolinska instituudis, kus õppis arstiks. 1983 astus ta ka Eesti Üliõpilaste Seltsi Stockholmi koondisse.

Rootsis ja USA-s tehtud teadustöös uuris Mats Estonius molekulaarsel tasandil valke, mis alkoholi lagundavad. Pärast 1998. aastal Rootsis arstilitsentsi saamist spetsialiseerus ta aga laborimeditsiinile ja kliinilisele keemiale (eriti vererasvadele) ning enne Tallinna ülikooli tulemist tegeles Karolinska haiglas verepangandusega.

Viimased neli aastat on ta elanud Eestis ja käinud Rootsis üle nädala tööl. Estonius märgib, et plaan Eestisse kolida on olnud tegelikult juba 15 aastat. Eestis käis ta esimest korda kohe, kui piir lahti läks – 1988. aasta novembris. Eestit õnnestus tal külastada ka koos vanematega, kellest paraku kumbki poja kodumaale kolimist näha ei jõudnud.

“Eestis elatud nelja aasta jooksul olen ikka mõelnud, et tahaks siin tööd teha. Rein Raua pakkumine oli niisugune, mis mulle tõsise väljakutsena tundus,” ütleb Estonius. “Töö Rootsis jääb esialgu ootele. Ma pean selle maha jätma, et siin alustada. Ja nii palju, kui ma esimeste nädalate jooksul aru olen saanud, ei tule Rootsis käimist enam palju, sest töö Tallinna ülikoolis on üsna nõudlik.”

Tallinna ülikooli kavatseb Mats Estonius jääda viieks aastaks (nii pikk on rektori ametiaeg) ning tema eesmärgiks on tõsta teadustöö taset ja osatähtsust ülikooli tegevuses. “Usun, et ka siinne teadlaskond on teadvustanud, et ei piisa ainult õpetamisest,” sõnab Estonius.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare