Mats Traat jätkab uute vaatekohtade otsimist

Kirjanik lähtub elulugusidkirjeldamides faktidest, lisades kujutluse, kuidas need inimesele „seestpoolt” võisid paista.

„Eesti kirjanduses ei ole palju Mats Traadiga võrreldavaid jutustajaid. Ta ületab teoste arvult suuremat osa kirjanikke ja ühtegi ta proosateksti ei saa nimetada läbikukkumiseks. Traat on sündinud kirjanikuks, kel pole puudust teemadest ja kelle tööviljakus ei rauge ka eas, mil teised sule (loe: arvuti) jätavad ja elust vaguralt rõõmu tunnevad.

Mats Traadi viimane raamat „Kolm Solveigi” on mahukas köide, mille seitsmest jutustusest mõnda on lühiromaaniks, teist novelliks nimetatud. Kõik seitse žanrilist segadust kaasa toonud teksti on Loomingus ilmunud ning nüüd ühtede ja samade kaante vahel kokku saanud. Esmamuljel on seitsmest loost saanud samasugune proosaraamat, nagu seda olid Traadi „Kartaago kiirrong” (1998), „Islandi suvi” (2003), „Sarviku armastus” (2007), mis sisaldasid ajalooainelisi, peamiselt kultuuriajalooainelisi novelle, tegelased on sellised rahvuslikud ja rahvusvahelised suurkujud nagu Jakob Hurt, Edith Södergran ja teised.