Filmi “Pidusöök” autoriteks on Saksamaalt pärit Ralf Kiefner ja Peter Spielmann, kes pigistasid 52 minutisse kümnete miljonite sardiinide traagilise eluperioodi.

“Keerukast loodusnähtusest räägitakse niivõrd paeluvalt, et žürii jälgis filmi tõelise põnevuse ja hämminguga,” põhjendas žürii grand prix andmist “Pidusöögile”. “Filmis põimuvad kaasaegne montaažitehnika ja klassikalise loodusfilmi stiil. Seda filmi juba naljalt ei unusta!”

Festivalil direktor Tiit Mesila ütles, et üritasid žürii esimehe Ralph Thomsiga filmi autorit Ralf Kiefnerit viimasel hetkel – laupäeva lõunal, kui parim film oli teada – Saksamaalt Lihulasse kutsuda, kuid Kiefner oli teisel pool Suurt Lompi Los Angeleses võtetel.

Festivali kokku võttes oli Mesila tagasihoidlik: “Enam-vähem läks korda, mis siin ikka hoobelda.”

Eile ei osanud ta veel külastajate hulka nimetada, sest filme sai näha mitmes eri paigas ning kinohuviliste arv on kokku löömata. Filmid linastusid mitmes saalis Lihulas, Haapsalu kultuurikeskuses ning kahes koolis.

Mesila sõnul ületas ootusi Lihula mõisas toimunud loodusfoto töötuba, kus paarisadat huvilist juhendasid Norra fotograaf, mitme rahvusvahelise fotoühingu juht Asle Hjellbrekke ja meie tippfotograaf Andres Toodo.
Huvi töötoa vastu oli nii suur, et kõik kohale tulnud inimesed ei mahtunud mõisasaali ära.

Grad prix võitja “Pidusöök”

Film räägib India ja Atlandi ookeanide kokkusaamiskohas toimuvast iga-aastasest vaatemängust, millesse on kaasatud sardiinid, delfiinid, haid, vaalad, merilõvid, veelinnud ja inimesed.

Lõuna-Aafrika tipus, kus saavad kokku Atlandi külm ja India ookeani soe vesi, kogunevad tohutud sardiiniparved. Algab halastamatu jaht sardiinidele.

Film näitab, kuidas eri liigid teevad ajutiselt koostööd või kasutavad teise liigi tegevust ära, et võimalikult lihtsalt saaki tabada.

Delfiinid tiirlevad kalaparve ümber, sundides seda pinnale lähemale, mis annab võimaluse veelindudele, kes rakettidena vee alla sukeldudes kalu noka vahele haaravad. Delfiinide suurepärast lokatsioonisüsteemi kasutavad ära haid, kes leiavad tänu ookeanis levivatele helilainetele üles söömaaja asukoha.

Võitlus saagi pärast käib ka kaldal. Lõuna-Aafrika kalamehed tirivad võrguga kaldale kümneid tonne sardiine. Palju kalu retke lõpuks alles jääb, on teadmata, kuid kaasliikidele, teistele mereelukatele ja -lindudele ning inimestele on sardiinid teinud teene – pidusöök aitab neil edasi elada.


Parimad filmid:

Peapreemia grand prix:

“Pidusöök”, Saksamaa, rež Ralf Kiefner, Peter Spielmann

I preemia:

kategoorias “Loodus” - “Alpide prints”, Austria, rež Klaus Feichtenberger, Otmar Penker

kategoorias “Inimene ja loodus” - “Muskusveise tagasitulek”, Eesti, rež Vassili Sarana

Parim operaatoritöö:

kategoorias “Loodus” - “Vähk moosipurgis”, Saksamaa, rež Jan Haft

kategoorias “Inimene ja loodus” - “Muskusveise tagasitulek”, Eesti, rež Vassili Sarana

Parim režii:

kategoorias “Loodus” - “Jääkarud – elu õhukesel jääl”, Saksamaa, rež Thomas Behrend

kategoorias “Inimene ja loodus” - “Väärtuslikud umbrohud”, Korea, rež Oh Kyu Ik

Žürii eriauhinnad:

“Meduus – surmav ilu”, Saksamaa/Prantsusmaa, rež Florian Guthknecht

“Märgalad”, UK, rež Mark Percival


Eripreemiad:

Keskkonnaministeerium:

„Valel maal“, Soome, rež Kari Kemppainen *Eesti Looduse Fond:*

„Märgalad“, Suurbritannia, rež Marc Persival

Haapsalu linn:

„Demeteri väljad“, Soome, rež Knut Krzywinski

Lääne maavalitsus:

„Põdra kuningriik“, Eesti, rež Rein Maran *Matsalu rahvuspark:*

„Vähk moosipurgis“, Saksamaa, rež Jan Haft

Läänemaa keskkonnateenistus:

„Vähk moosipurgis“


Žürii kiituskirjad:

„Arktika pioneerid“, Norra, rež. Kurt Salo „Kui Tisza õitseb“, Ungari, rež Scabolcs Mosonyi „Kalarahvas“, Eesti, Norra, USA, rež Liivo Niglas, Diane Perlow, Frode Storaas


Õpilasžürii preemiad:

*Peaauhind:*

„Yukoni seiklus“, Saksamaa, rež Andreas Kieling

Äramärgitud:

„Liliputi Mimikri“, Ungari, rež David Attila Molnar

„Minu puu“, Iraan, rež Sara Siadatnejad

„Raport: Roheline Eesti“, rež Moonika Siimets

„Mainstreaming“, Saksamaa, rež Jenny Meissner, Stef. Schiessl