Meditsiinis uuritakse infarkti tagajärgi ajule
Esialgsete uuringute põhjal ei saa teha kindlasti kaugeleulatuvaid järeldusi, hoiatavad Eesti kardioloogid. On välja käidud versioon, et aju ajutine disorientatsioon võib tekkida, kui infarkti tagajärjel ei suuda süda piisaval hulgal verd ringlusse käiata ja aju võib seetõttu jääda hapnikunälga.
“Kui inimesel on harilikult vererõhk 150/80, aga pärast infarkti 110/70, siis märgatavalt halveneb pea verevarustus,” selgitab meremeeste haigla kardioloog Tiia Koido.
Mõjub ajutegevusele
See ei tähenda aga kindlasti seda, et iga inimene, kes infarkti üle elab, mõnda aega aeglasema reaktsiooniga on. Tagajärjed sõltuvad eeskätt infarkti suurusest. Kui infarkt tekib suure arteri alguspiirkonnas, siis sulgeb see suure osa veresooni ning on inimesele palju ohtlikum. Kui aga ahenemine toimub väikeses soones, möödub infarkt kergemalt. “Protsentuaalselt öeldes, kui pool südant on läinud, saab aju vähe verd,” selgitab kardiokirurg Toomas Sulling.
Halvemal juhul, kui inimene ei saa õigel ajal abi ning aju hapnikuvajadust ei suudeta piisavalt kiiresti taastada, võib juhtuda, et inimese ajutegevus on jäädavalt pärsitud. Et ta ei pruugi enam kunagi aru saada näiteks sellest, mis ravimeid ja kui palju võtta. Selliseid juhtumeid on siiski 1-2 protsenti.
Suures enamuses inimese ajutegevus pärast rasket infarkti taastub: aju verevarustus normaliseerub, inimese vaimne võimekus saavutab endise taseme. Koido andmetel võib see aega võtta kuni kaks kuud, noorematel vähem, vanematel kauem.
Enam kui eespool kirjeldatud teaduslikku seletust usuvad Eesti arstid, et infarkt mõjutab inimese psüühikat üldiselt ja seeläbi ka ajutegevust. “Kui inimesel on südamerütmi häired, ta on ?okiseisundis, siis tal on niigi ajutegevus hämar,” räägib Sulling. “Mõni läheb hirmsasti paanikasse ja seetõttu ei pruugi päris adekvaatselt käituda.”
Ka kardioloog Ene Pullisaar on sama meelt. “Teaduslikult on tõestatud, et 15-22 % patsientidest, kes on põdenud infarkti, langevad tugevasse depressiooni. Seda iseloomustavad muu hulgas mõtlemise, keskendumise ja otsustusvõime raskused.”
Kas ja kuidas täpselt infarkt ajutegevust mõjutab, ei ole veel selge. Selleks, et midagi täpsemat arvata, peab usaldusväärset tõendusmaterjali olema rohkem.
Praeguseks avaldatud teadusartiklid aga on esialgu väikesemahulised tööd, mille usaldusväärsuses on põhjust kahelda. On teada, et inimesel langeb nii füüsiline kui ka vaimne võimekus, kuid millest see tingitud on, jääb esialgu hämaraks. Igal juhul soovitavad arstid kuue kuu jooksul pärast rasket infarkti lisaks füüsilise pingutuse vältimisele eemale hoida ka rasketest eksamitest ning üliemotsionaalsest tööst (näiteks näitleja elukutse).
