Metsatöll, tubli, istu, tee järgmine rehkendus!

„Tuska” kontserdi-DVD näitab Metsatöllu tema tuntud headuses suurel Soome raskerokifestivalil mängimas.

Metsatöllu tänavune kontserdi-DVD/CD „Tuska” kinnitab, et bändil on tõesti ka piiri taha asja. 30. juunil Helsingis Suvilahti kultuurikompleksis toimunud, järjekorras 11. Tuska raskemuusikafestivalil keset päist päeva filmitud bänd näitab, et olgu taevas kuu või päike, teel tähtede poole nad endale hinnaalandust ei tee. Kolmveerandtunnine, hingetõmbepausideta ette kantud kontserdikava koosnes lõviosas neliku kahe viimase albumi – Universali raskerokiharu Spinefarmi alt ilmunud „Äio” (2010) ja „Ulg” (2011) – paladest. Peale nende leiab DVD-lt mõlema albumi muusikavideod: „Suure Tõllu” multifilmist kokku lõigatud „Vaid vaprust” ja halb-on-hea-kategoorias humoorika „Küü”.

Ajaloodokumendina võtab „Tuska” kenasti kokku Eestis juba seitse-kaheksa aastat tagasi tippu tõusnud Metsatöllu tegevuse hetkeseisu. Nad ei mängi festivalil õhtul, nende kontsert kestab alla tunni ja platski on pooltäis. Bänd tegeleb rahvusvahelises plaanis ennekõike enda ülestöötamisega: esimene oma publik on võõraste seast leitud, nüüd tuleb seda kasvatada, nime kinnistada. Turunduslikus plaanis vaadates näitabki „Tuska” Metsatöllu kui bändi, kellega festivalikorraldaja või klubivedaja võib arvestada ja kes esineb täie raha eest. Sõu läheb käima avataktidest ja mõne loo järel pole vaikselt lisanduvalt publikult kätemere väljameelitamine enam mingi kunst. Ka raskerokikultuurile omane ringtants – circle pit – tuleb lava ees ära. Ent olgem ausad: bänd on Soomes mänginud piisavalt palju, et olla sealsele publikule kodune Metsätöll. Seda jääbki rahvas pärast esinemise lõppu skandeerima.