NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
01.02.2018 19:45
Mis Kaido Kamal viga on? Teen kiire guugli pildiotsingu. Ilusad kampsunid. Saan aru, et kampsunid ei sobi?
    02.02.2018 10:20
    Laar ei saanud valitsemisega hakkama ja appi tulid kommunistid, sest neil oli juhtimiskogemus olemas. Tehti kiiresti uus partei nimega Reformierakond ja Laar kinkis neile võimu ja riigi, mille need omakorda omadel maha parseldasid. Laari hüüdlause-Plats puhtaks, läks risti vastupidi. ja punased saidki täieliku võimu omale. Peale puna Ansipi tulekut läks olukord veelgi hullemaks, sest hakati valitsema nagu Putin Venemaad. Vahety ei olnud. Sarnasus oli üllatav.
Anonüümne kommentaar
01.02.2018 19:56
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "eks" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
02.02.2018 07:54
iisraeli relvatehingu asi vähemalt lõppes hästi meie jaoks.
    02.02.2018 09:04
    Tehingu sõlmimine

    1993. aastal nõustusid vähesed peale Iisraeli Eestile seaduslikult relvi müüma, seepärast tuli leppida nii kõrge hinna kui ka pealtnäha halva kvaliteediga.

    Juba 1992. aasta juulis volitas Tiit Vähi valitsus Eesti kaubandusesindajat Iisraelis Leonid Apananskit pidama relvaostu läbirääkimisi. Kuid ettevõtmise elluviimine jäi uue valitsuse juhi Mart Laari hooleks. Sama aasta oktoobris külastasid kolonel Laaneots, Apananski ja Toomas Puura mitut Iisraeli relvatehast.

    Relvaostuleping Iisraeli riigifirmaga TAAS Israel Industries Ltd sõlmiti 1993. aasta 7. jaanuaril. Juba sama aasta 5. veebruaril tegi Eesti valitsus kiire ühekordse ettemakse 5 miljonit dollarit, milleks võttis 8-protsendilise laenu endale kuuluvast Põhja-Eesti Pangast. Lepingu sõlmimise päeval kirjutati alla ka seitse võlakirja lepingu ülejäänud summa 55,4 miljoni dollari ulatuses. Summa tuli tasuda aastaks 2000.

    Teade valitsuse kavatsusest Iisraelist relvi osta jõudis ajakirjandusse juba 15. jaanuaril 1993, 22. mail kinnitas seda avalikult ka kaitseväe juhataja Aleksander Einseln.
    Tehingu sisu

    Kaitseväele saadi tehinguga erinevaid Galil-tüüpi automaate (u 12 000), püstolkuulipildujaid Mini-Uzi, kergekuulipildujaid Negev (200), granaadiheitjaid B-300, täpsuspüsse Galil Snaiper, miinipildujaid B-455, püssigranaate, õhutõrjekahureid ZU-23-2 (u 100), tankitõrjekahureid M40A1 (30), tankitõrjeraketiseadmeid MAPATS (10), moodsaid raadiojaamu, sõdurivarustust ning ostetud tulirelvade juurde kuuluvat laskemoona. Enamus relvastusest oli vastavuses NATO standarditega, võimaldades riigikaitse hõlpsamat edasiarendamist vastavas suunas.

    Kokku sai Eesti selle tehinguga korraga praktiliselt kuni 1 kerge jalaväediviisi tulirelvastuse, välja arvatud suurtükiväerelvad. Mõne aasta jooksul vahetati ostetute vastu välja pea kogu kaitseväe ja ka piirivalve seni peamiselt vene tüüpi mudelitest koosnenud käsitulirelvad (välja arvatud püstolid PM, granaadiheitjad M69 ja kuulipildujad PK, mis õnnestus vahetada välja alles u 10 a hiljem). Enamus relvastusest on tänaseni igapäevases kasutuses.
    Kauba saabumine

    Esimene relvakogus (püssid, automaadid, granaadiheitjad, miinipildujad, kahurid, killuvestid, näokaitsega kiivrid) toodi kohale lennukiga 17. mail 1993. 1993. aasta suvel käis Mart Laar ka Iisraelis koos Tiit Pruuli, Toomas Sildmäe ja Leonid Apananskiga, mille kohta Eesti ajakirjandus oletas, et just peaminister käis tol korral oma lepingupreemia raha turvalisse kohta ära paigutamas[viide?]. Teine lennukiga toodud relvalast saabus 3. veebruaril 1994.

    Tallinna sadamas avati 23. jaanuaril 1994. aastal 50 Iisraelist saabunud merekonteinerit. Selgus, et nendesse pakitud õhutõrjekahurid olid silmnähtavalt kasutamiskõlbmatud, kuigi nende hinnaks oli märgitud 5 miljonit dollarit ehk umbes 70 miljonit krooni. Pärast ekspertide esmahinnangut võttis Kaitseministeerium ühendust relvafirma TAASiga, mille asepresidendilt saabus juba järgmisel päeval üllatav vastus, et Tallinna saabunud 50 töökorras õhutõrjekahuri näol on tegemist kingitusega.

    Koos kahuritega saabus Eestisse 210 vene päritolu kuulipildujat, mida meie pool polnud üldse tellinud. Relvi uuriv komisjon avastas, et kahurite torudel ja nende muudel koostisosadel olid erinevad numbrid, mis viitas sellele, et need olid kokku pandud mitme erineva kahuri osadest. Kõigele lisaks olid need kuni 27 aasta vanused relvad mõlkis ja valesti reguleeritud. Värske värviga kaetud mürsud olid nähtavate kahjustustega. Vananenud laskemoon oli pärit aastaist 1971 ja 1981.

    Komisjon otsustas Iisraelilt nõuda Eestile kingitud relvade ärakoristamist. Otsusele kirjutas alla riigikaitsekomisjoni esimees Rein Helme. Oli muidki puudusi: kontroll-laskmistel ei valgustanud ükski proovitud valgustusmiinidest; automaatide Galil komplektis puudusid sihiku reguleerimise võtmed; 81-mm miinipildujad saabusid ilma lasketabeliteta jne.

    Kaupade viimane partii pidi saabuma 1995. aastal, kuid viimane lepingu alusel saabunud relvakogus saabus Eestisse al
Anonüümne kommentaar
02.02.2018 08:10
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "uusrepresseerija laar" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
02.02.2018 09:46
Mart Laar on öelnud, et tema ülesanne oli pöörata Eesti riik idast läände.
Ma mingil määral mäletan pöördelist hetkegi. Õhtul magama minnes teadis Eesti rahvas veel enam- vähem Mis toimub Moskva Spartakis või Dünamos. Järgmised kokkuvõtvad spordiuudised rääkisid aga juba põhjalikult klubidest nagu Chicago Bulls jne., nagu me oleksime eluaeg just nende tegemistele kaasa elanud.
Eks ta muidugi õige oli, aga üleminekuga kaasvaraks saime omale kohustuse ka Kim Kardashiani p. vahtida, nagu oleks tegu tütarlapsega eestlase kõrvaltänavast.
Aga kes seda tänapäeval enam tähele paneb. Ja vahet pole.
02.02.2018 22:26
Isamaa tee võimule oli nagu seda on Peeter Ernits oma raamatus "Viimane rüütel" lk 229 r i i g i p ö ö r d e k s nimetab.
Nad ise veel kelgivad, mil moel veerand sajandi eest võim haarati.
Mikk Marran, Eve Vungo, "Eesti pöördub läände", alapealkirjaga „Laari valitsus” , Kirjastus „Avita”, 1999.
Veel loeme impressumist: „Täname Konrad Adenaueri fondi igakülgse abi eest.
Lk 11
Peamiseks vastuolusid tekitanud küsimuseks oli presidendi positsioon Eesti Vabariigis ning tema valimise viis. Loobumine presidendi otsevalimisest ja üleminek esimestel valimistel mitmeastmelisele tähendas, et tekkis võimalus t a k i s t a d a Arnold R ü ü t l i t saamast Eesti Vabariigi esimeseks p r e s i d e n d i k s .
Oli ju selge, et otsevalimistel saaks presidendiks Rüütel, kellel tollal oli tohutu toetajaskond – ligi 70 % elanikkonnast. ... Tagantjärele hinnates etendas Assamblees väljatöötatud põhiseadus Eesti edasises arengus määravat osa , valmistades tõhusaimal kombel ette Isamaa võimuletulekut. ...
18. juunil 1992 kiitis Ülemnõukogu ägedate vaidluste järel heaks ka valimisõiguse andmise väliseestlastele. Analüüsides 1992. aasta valimistulemusi, on näha, et seaduses loodud e e l i s t e t a ja väliseestlaste häälteta oleks Isamaal valitsuse moodustamine võimatuks osutunud.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega