06.12.2008, 00:00

Mida kanti, millal kanti?

Ajaloo võimsaim kostüümidraama – umbes 5000 aastat moeajalugu – on veenvalt kokku võetud 350 leheküljel.

Tanel Veenre

See raamat ei räägi Immanuel Kantist, isegi mitte Indira Gandhist. Küll aga on siin sees mõned Preisi ja India rõivakomplektide joonised.

Raamat „Mida kanti, millal kanti” on koostatud sarnaselt sadade populaarteaduslike entsüklopeediatega ükskõik mis vallast – värvilise pildimaterjali vahele on pikitud paarilauselised seletavad tekstid, kuni lehekülje pikkused teemade sissejuhatused ning mõned skeemid, lihtsustamaks seoste loomist ajastute ja kontinentide vahel. Puust ja punaseks.

Kuid see ei tähenda muidugi, et sellised raamatud oleksid a priori rumalad – pädevate koostajate ja toimetajate karmi pilgu all koostatud tekstid on asjatundlikud ja kooliõpikulikult harivad.

Väga delikaatselt on ümber käidud ka moealase terminoloogia toimetamisega (konsultant dr Ene Lamp). Eks sellise spetsiifilise valdkonna tõlkimine ole ka omaette jalgratta leiutamine, sest väga paljude nähtuste jaoks puuduvad meil korralikud keelelised vasted. Miks peakski üks lihtsurelik teadma, mis on houppelande (hiliskeskaegne unisex-ülekuub) või liripipe (kapuutsi meenutav pikk saba)?

Raamatu originaali kokkupaneku tõukeks said legendaarsed Auguste Racinet’ ja veidi vähem legendaarsed Friedrich Hottenrothi 19. sajandi teisel poolel välja antud raamatute värvitahvlid. Kuigi praeguste kommentaaridega püütakse nende kahe originaali meelevaldsusi veidi pehmendada ja tõde jalule seada, on need illustratsioonid kohati ikka ajastutruult sarmikad (nt pildid eksootilistest pärimuskultuuridest).

Kõige kaheldavama väärtusega on piltide värvilahendused, mis maksavad lõivu nii autorite maitsele kui ka 19. sajandil saadaolevate ajalooliste uurimuste ebatäpsusele. Paraku on kangas kergesti hävinev materjal, mis võib värvi kaotada juba mõnekümne aastaga.

Kostüümidraama

Kui vaadata raamatut tänapäevase pilguga, siis tõenäoliselt ei ole mood olnud eales ratsionaalsem, mugavam ja isikupäratum kui praegu (võttes aluseks rahvariiete võrdlemise teksaspükste ja T-särgiga). Kostüümiajaloost vaatavad vastu pöörasused, mille siin kirjeldamine ei suudaks piisavalt värvikalt nende iseloomu edasi anda.

Kostüümiajalugu on tõeline kostüümidraama, kus trendid on pendeldanud paarikümneaastaste tsüklitena nagu praegugi, ning sarnaselt tänapäeva popstaaridega on juhtivad õukonnad ja nende liidrid mõjutanud terve kontinendi rõivavalikut.

Paraku ei süvene see raamat põhjustesse, mis on sundinud inimkonda oma välimuse kallal ette võtma selliseid eksperimente – on see staatus, edevus või ideaalid? Ja miks me kanname praegu just selliseid rõivaid, nagu kanname? Ehk aitab see raamat öökapil neile küsimustele veidikenegi vastata.