Neil päevil mängitakse Tallinna lauluväljakul Andrei Hvostovi „Sillamäe passiooni”. Vähemalt neid kohti raamatust, mis räägivad linna suletusest. Rokižurnalist vajutab Mäe parklas auto lukku ja hakkab mööda lauluväljaku võsastunud tagakülge nõgeste kadalipuga ääristatud rada pidi nõlvast alla jalutama. „Pressipäev on esmaspäeval, siis laseme platsile,” tsiteerib ta toriseval toonil poolihääli pobisedes kontserdi pressiesindajat.

Rokižurnalistile pole miski püha, ta on liiga palju oma elust kulutanud rollimängule „mina töötan ajakirjanikuna ja sina kuulsa muusikuna. Ma esitan sulle nüüd kohustuslikud küsimused ja sina räägi mulle oma valvejutt ära ning läheme eluga edasi”. Niisiis on lauluväljaku aed mõeldud täna üleronimiseks.