Milan Kundera hoiatus ideelise lollpea eest
Pealkirjaks olev kõlav lause kirjutati 1968. aasta Pariisi tööliste ja üliõpilaste rahutuste ajal Sorbonne’i seinale. Loosungit võib ajaloolises kontekstis võtta loomulikult sõna-sõnalt: elu, tõeline maailm ei asu akadeemilise õppeasutuse seinte vahel, kuid Kundera romaani pealkirjana on sellel mõistagi teisigi tõlgendusvõimalusi. Eelkõige aga seob fraas romaani peategelase, luuletaja ja poliitteaduste tudengi Jaromili ja teised „revolutsiooniliste huvidega” noored, tõmmates ta mõnes mõttes ühte ritta ka Rimbaud’, Shelley ja Majakovskiga. „Revolutsioon ja noorus käivad käsikäes. /---/ Oh kui kaunis on astuda täisikka, kui täiskasvanute maailma müürid kokku varisevad,” (lk 191) kirjutab Kundera, irve suunurgas. Ent revolutsioon toob süütuid ohvreid, hoiatab Kundera samuti, olemata selles eriti originaalne.
Peategelane Jaromil on tõepoolest poeet, 1940-ndate lõpu tšehhi luule tõusev täheke, kelle elu- ja loomislugu Kundera pedantselt kirjeldab: alustades tema eostamisest romantilises looduses Praha lähedal ja lõpetades luuletaja surmaga, mis saab teoks (osalt ta enda soovil) sobivas vanuses – ta on üheksateist.
Kui Puškinil oli amm, Lermontovil vanaema ja Jesseninil õde, siis Jaromilil oli ema: poega jumaldav naine, kellele Kundera näib omistavat Jaromili isiksuse rikkumise süü. Jaromilist saab nimelt kommunistlike ideaalidega lollpea, nartsissistlik memmepoeg ja lõpuks ka mõrtsukas.
Ironiseerib mõnuga
Kundera ironiseerib romantilise kunstnikumüüdi üle rafineeritult ja salakavalalt, luues ka ise ühe pealtnäha vormi sobiva tegelase ja jagades kaunikõlalisi tsitaate poeesia olemusest. (Seal on palju tsiteerimisväärset koolikirjandite jaoks.) Teose parim külg ongi autori kohati kuiv ja kohati lopsakas iroonia teema ja tegelaste suhtes, mis väljendub detaile rõhutavas kirjeldusviisis ja pakub nii õõva kui ka huumorit. Ent romaani tegelased on liiga oma aja lapsed ja jäävad vähemalt nooremale lugejale mõistetamatuks. Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade ajalooliste teadmistega publikule.
Milan Kundera
Elu on mujal
Tänapäev