„Tuleb kindlasti aru saada, et see, mis meie teeme, on ainult eeltöö,” rõhutas Karulin. „Lõpliku dokumendi võtab vastu riigikogu poliiti­listest kaalutlustest lähtudes. Meie asi on pakkuda selleks lähtealused.” Arutelu õhkkonda pidas Karulin meeldivaks ja nentis, et kojal on ministeeriumi ametnikega algusest peale olnud küllaltki head suhted.

Asjaosaliste sõnul räägiti esimesel kohtumisel eelkõige korralduslikest küsimus­test: milline peaks olema arengudokumendi sisu ning kuidas ja kelle osavõtul seda koostama hakatakse. Järgmise aasta lõpus riigikogule esitatavas dokumendis peaks määratletama kultuuri­poliitika põhimõtted, kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega, põhilised eesmärgid 2020. aastani ja iga valdkonna olulisemad põhimõtted.

„Kogu protsessi kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome eraldi veebilehe, kuhu lisatakse kogu protsessi puudutav info ja materjalid,” lubas Siil. „Veebilehele tuleb arutelu soodustamiseks ka kommenteerimisvõimalus.”