Minu elu Gulf Airi stjuardessina
See oli esimene kord, kui nad otsisid Eestist stjuardesse,” meenutab Raid tööle asumist Araabia Ühendemiraatide, Bahreini kuningriigi ja Omaani sultaniriigi riiklikus lennukompaniis.
“Otsuse võtsin vastu kerge südamega, sest eelmine töökoht ei pakkunud mulle enam midagi ja tahtsin end proovile panna,” rääkis ta. Koos Raidiga osutus valituks veel paarkümmend tütarlast.
Kuu pärast lepingute allkirjastamist algas uus elu. Esiti viidi neiud kaheks kuuks lennufirma Inglismaal asuvasse koolituskeskusesse, kus tuli selgeks õppida kõik lennukitesse ja päästeoperatsioonidesse puutuv.
“Väga pingeline oli,” meenutab Raid. “Korra pidime treeningul näitama, mida teeksime siis, kui lennukimootorid seiskuksid ja vaid veerand tundi on aega lennuki põrkumiseni maaga.” Selgeks tuli õppida kõik, alustades kõigi nelja lennufirma lennukitüübi iga väiksemagi kruvi tundmisest, lõpetades sünnituse vastuvõtust ja sellest, kuidas käituda kaaperdamisolukorras. “Pärast treeningute lõppu sain endale wings-märgi,” lausus Raid. Märk näitab, et inimene on “lennukõlblik”.
Elu külluses
Siis algas luksuslik ja külluslik elu. “Sealne elu erines täielikult sellest, mida elasin varem,” rääkis ta ja lisas: “Kunagi ei olnud muret, et ei saa endale midagi lubada. Käisime riides viimase moe järgi, ööbisime parimais hotellides, meid ümbritses alati luksus.” Kui ei olnud võimalust endal sobiliku kauba järele sõita, siis tõi selle kohale keegi teine, rahas ei olnud kunagi küsimus.
Stjuardess ei pidanud muretsema ei arvete ega elukoha pärast. Ainus, mille eest tuli ise hoolt kanda, oli telefoniarve. Klubides ja baarides käies ei pidanud neiud samuti kunagi raha pärast muretsema. “Kõik tehti välja või oli naistele niigi tasuta.”
Lendude vahel ööbiti pea eranditult viietärnihotellides. Korra ööbis lennukimeeskond siiski ka Ameerika sõjaväebaasis. “Meid hellitati seal totaalselt ära!”
Esimese lennu tegi Raid enda sünnipäeval. Sõideti Bahreinist Londonisse ja kõik sujus igati ootuspäraselt. Esimene vahejuhtum jõudis kätte kolmandal lennul. Toona olid nad teel New Dehlist Omaani. Pärast paarikümneminutilist lendu oli õhusõiduk sunnitud tegema hädamaandumise, sest üks lennukimootor tõrkus töötamast.
Raidile oli see tõeline katsumus, sest lennukis oli ligi 250 reisijat, kes kõik ootasid stjuardessidelt selgitusi, mida neil polnud anda. “Saime tegelikult juba päris lennu alguses aru, et midagi on valesti, aga kuna kaptenilt ei tulnud mingisuguseid korraldusi ega ka seletust, siis olime ise samuti teadmatuses,” meenutab Raid.
Intsident lõppes siiski õnnelikult. “Tegime hädamaandumise New Delhi lennuväljal, kus meid ootas päästeteenistus.” Raidi sõnul oli see üks väheseid tõeliselt hirmutavaid kogemusi. “Meie ei tohtinud ju hirmu välja näidata, sest see oleks ajanud pabinasse ka reisijad.”
Päris tihti tuli kodumaale tagasi lennutada ka illegaalselt riiki sisenenuid. Mõned neist olid üsna agressiivsed. “Tavaliselt paigutati märatsevad illegaalid lennuki tagaossa, et nad võimalikult vähe kaasreisijaid häiriksid,” seletas ta. Tõeline “Con Air”.
Töö kõrvalt jäi Raidil aega ka maailmas ringi vaadata. “Peaaegu alati jõudsin tutvuda linnaga, kus viibisime,” sõnas ta. Vähim puhkus kahe pikema lennu vahel kestis 12 tundi ja pikim kolm päeva. “Kui lendasime Johannesburgi, kus peatusime tavaliselt kolm päeva, võtsin pea alati otselennu edasi Kaplinna ja veetsin seal kaks imetoredat päeva,” kirjeldas Raid. Lendude vahel käisid meeskonnaliikmed tihti tutvumas kohaliku ööelu ja poodlemisvõimalustega. “Mõned meist elasid tõesti ka sellist elu, nagu on kujutatud brittide telesarjas “Ühe miili klubi”,” kinnitas ta.
Tahaks koju
Koju said stjuardessid kaks korda aastas. “Eks see oli päris piinav, et ei näinud vanemaid ja lähedasi nii palju, kui oleks tahtnud.” Siiski jõudis Raid stjuardessina töötamise ajal viia puhkama ka oma vanemad. “Emaga reisisime Filipiinidele, Bangkokki ja Londonisse ning käisime ka Bahreini vormel 1 etappi vaatamas,” rääkis Raid. Isaga käis ta Bangkokis ja Bahreinis, mis oli tol ajal ka tema kodulinn.
Pärast aastast stjuardessikarjääri õppis Raid skynanny’ks ehk lennulapsehoidjaks. Gulf Air on maailmas ainus lennufirma, mis pakub lendudel ka lapsehoidjateenust. Laste eest tuli hoolitsema hakata juba lennujaamas. “Andsime neile mänguasju, soojendasime piima ja tegelesime nutvate lastega,” rääkis Raid. Mähkmeid nad siiski vahetama ei pidanud.
Tagasi Raid enda sõnul siiski enam minna ei taha, sest põnev töö oli samal ajal ka väga kurnav. “Seal töötades polnud nädalapäevi, elu käis graafiku alusel ja kohvri otsas,” tõdes ta. Küllastumine saabus hetkel, kui ta taipas, et vajab stabiilsust ja peret. “Väsisin lõpuks iseenda pildistamisest ja pidevast üksiolemisest.”
