Mis ajab Eesti mehed hauda? Viin!
“Ei oskagi öelda, mis oleks parem, kas see, et ta enam ühel päeval üldse ei tuleks, või kui elu niimoodi edasi kulgeb. Üldiselt on ta ju tore mees ja teeb kõvasti tööd, kui kaine on.”
Tartu ülikooli tervishoiuinstituudi erakorralise vanemteaduri Taie Kaasiku sõnul on just liigne alkohol ja olematu alkoholipoliitika Eesti meeste lühikese eluea üks põhjusi. Alkohol tingib meeste erakordselt suure suremuse just nooremas ja kesk-eas, sealt lähtub ka 10–12 aastat lühem keskmine eluiga.
Surnud terve linna jagu mehi?
15–49-aastastest sureb mehi kolm korda rohkem kui naisi. 25–29-aastastest viis korda rohkem. Kiirabiarstid selgitavad seda möllavate hormoonidega, mis panevad noored mehed sageli purjuspäi ja ennasthävitavalt tegutsema.
Alles 85. eluaastast muutub meeste ja naiste suremuskordaja sarnaseks. Selleks ajaks on kogu Eesti peale elus vaid umbes 3000 meest 12 500 naise kohta. Iga aasta kaotab Eesti 1700 noort, 15–49-aastast meest. Selle vanusegrupi meeste hulk on viimase 12 aastaga surmade tõttu vähenenud 45 700 võrra, mis ligikaudu võrdub Pärnu linna rahvaarvuga.
“Andmete analüüs näitab, et meie noorte ja keskealiste meeste juhtiv surmapõhjus on joovastavate ainete liigmanustamine,” märgib Taie Kaasik.
Lääneriikides on surmapõhjuste seas esikohal kas enesetapp või liiklustrauma, seda Eestist oluliselt väiksemate suremuskordadega. Alkoholimürgistus jääb läänes pigem surmapõhjuste rea lõppu.
Ka õnnetusjuhtumitest ja enesetappudest suur osa toimub alkoholi mõjul. Tartu ülikoolis läbi viidud alla 65-aastaste vigastusohvrite uuring näitab, et 50% enesetapjatest, 60% tapmisohvritest ja enam kui 70% uppunutest, tulekahjudes ja liikluses hukkunutest olid õnnetuse ajal alkoholijoobes.
“Muidu on tore mees, aga joob palju,” seletab 28-aastane kõrgharidusega naine oma aasta vanema elukaaslase kohta. “Alul see mind ei häirinud, aga nüüd näen, et pudel on kogu aeg õhtuti nagu käe külge kleebitud. Oma pool kasti õlut või paar pudelit veini läheb igal õhtul. Ma ei tea, kas ta enam kunagi päris kaine ongi.”
Mõtlema pani paari see, kui mees jäi purjuspäi pangaautomaadi juures ilma rahakotist ja mobiilist ning ka enamikust arvel olnud rahast. “Muidugi olid süüdi vargad, mitte see, et ta täis oli,” sõnab naine irooniliselt. “Rääkimata sellest, et kord tassisid tema “sõbrad” meie korterist pärast joomingut minema helitehnika ja telefonid. Aga tema ütleb, et kõik ju joovad, ja alkoholivaba elustiili tema ette ei kujuta.”
Keeluseadus pikendas eluiga
Kaasiku andmetel pikendas 1980-ndate Gorbatšovi-aegne alkoholikeeluseadus Eesti meeste keskmist eluiga kolme aasta võrra: 64 aastalt 67 aastani. Sama kinnitab ka Wismari haigla peaarst Valdur Jänes. “Keeluajal, 1980. aastatel, kui alkohol oli raskemini kättesaadav ja selle tarvitamine ühiskondlikult hukka mõistetud, oli oluliselt vähem mürgistusi, enesetappe, surmaga lõppenud traumasid. Alkoholi tarvitamine oli ka avalikult taunitav, mida praegu pole,” ütleb Wismari peaarst.
“Võiks öelda, et praegu juuakse poole rohkem. Eriti torkas see silma 1993.–1994. aastal, nii-öelda üleminekuperioodil, kui joodi ikka hullult. Meil tuli oma 1000 deliiriumi aastas. Alkohol on praegu väga lihtsalt ja 24 tundi kättesaadav. Just lahjasid jooke juuakse väga palju,” lausub Wismari haigla arst Jänes. “Ja narkosõltlasi on juurde tulnud.”
Jänes ütleb, et ta ei ihka küll totalitaarset süsteemi tagasi, kuid selles oli ka positiivseid jooni. Ühelt poolt tervisespordiks loodud tingimused, teisalt oli alkohoolikute ravi lihtsamalt korraldatud ja voodikohti rohkem. “Praegu on alkohol ülikättesaadav nii odava hinna kui vahemaade poolest, seda ei saa lahendada niivõrd riik, kuivõrd omavalitsused,” ütleb peaarst. “Teiste riikidega võrreldes on meil alkohol ikka väga odav.”
Nõukogude ajal rakendati alkoholismi osas nii vabatahtlikku kui ka sundravi, nüüd sõltub see, kas inimene enda probleemi näeb või lahendada suudab, eelkõige tema perekonnast või enda vastutustundest.
“Meie kõige sagedasemad patsiendid on 40–50-aastased mehed, kes on haigekassas kindlustatud ja kellel on tugev peretoetus taga,” sõnab Jänes. “Aga laiemalt võttes on ravi raskemini kättesaadav ja seda saab piiratud mahus.”
Rullnokal on kolm elu?
“Muidugi ma kardan ta pärast,” räägib oma elukaaslasest 25-aastane naine, kes on 2aastase lapsega kodus. “Kohe kui ta hakkas kõvasti teenima, sõitis tal nagu katus ära. Pooltel kordadel, kui ta autoga koju jõuab, on ta nii täis, et lihtsalt kukub autost välja. See, et tahmas peaga ei sõideta, on tema arvates nõrkade jaoks. Hiljaaegu lõpetas üks tema sõpradest kraavis, autorattad ülespidi.”
Eestis joob end igal aastal surnuks 25 meest 100 000-st, Rootsis aga vaid 1 mees sama suhtarvu kohta. “Eestis mõjub meestele see perekonnapea traditsioon, et tema vastutab kõige eest nii materiaalselt kui vaimselt,” ütleb Valdur Jänes. “Osalt hakkavad juba sealt tervisehädad – enese takkapiitsutamine, kõrgvererõhutõbi, depressioon ja ärevushäired, alkoholi liigtarvitamine,” sõnab Jänes.
“No meil on viis last, mees teenib neljalt-viielt otsalt täiesti korralikult, käib Venemaal ehitamas, tal on oma firma, mis teenust pakub, ta veab palkmaju rikkuritele kodudeks, hakkas poodi tegema, aga nüüd ei saa enam öösiti magada, arst kirjutas tallel antidepressandid,” räägib 34-aastane naine. “No peod ja teised naised mind niivõrd ei häirigi, põhiline, et ta ise peast segi ei läheks. Ma ütlen küll, et lapsed ei pea saama poest kõike, mida nad küsivad, aga tema ütleb, et peavad. Sellepärast ta teenibki.”
Ei ole probleemi?
“Ta on ikka täielik Valdur peast,” ütleb 24-aastane naine oma elukaaslase kohta “Kõik nurgad on poolikuid pudeleid täis. Sõbrad tulevad meie juurde, kast õlut kaasas, siis viski, siis veinid. Ma ei usu, et nad ilma üldse millestki räägiksid. Isa on tal samasugune. Ema tassib iga päev poest koos toiduga Laua viina kaasa. Et mees ikka kodus jooks. Aga ega minu mees mind ei kuula, tema arvates pole midagi valesti. Mulle ka meeldib vahel veini juua, aga mitte kogu aeg, mitte igas olukorras. Magada on temaga vastik, kui ta haiseb, ma ei kujuta ette, et ma temaga lapsi saaks!”
Uurijad on ammu tõdenud, et piirkondades, kus on vähem alkoholikauplusi, on vähem joobes inimesi, õnnetusi ja kuritegusid. Riikides, kus alkoholireklaam on praktiliselt olematu, pole alkohol paljudele taskukohane ja 3,5%-st kangemaid alkohoolseid jooke saab osta vaid spetsiaalsetest kauplustest (need on pühapäeviti suletud ja muidu avatud piiratud ajal). Neis maades on inimeste tervis oluliselt parem. Eriti alkoholist johtuvate terviserikete, vigastuste ja suremuse arvel.
Mitte et oleks vaja keelustamist, alkoholil on ühiskonnas täita oma roll, aga mingigi seaduslikkus võiks alkoholisüsteemi ohjata. Või on see poliitikute jaoks kõige lihtsam moodus populaarsust kaotada?
Mis ähvardab joodikuid?
Uurijad on kindlaks teinud alljärgnevate haiguste ja tervisehäirete põhjusliku seose aastaid väldanud liigjoomisega.
Psüühika-, mälu- ja käitumishäired, alkohoolne nõdrameelsus
Huule-, kõri-, keele-, kurgu-, söögitoru- ja maksavähk
Suhkruhaigus
Langetõbi
Polüneuropaatia ehk perifeersete närvide kahjustus
Kõrgvererõhutõbi
Koronaartõbi ehk südame pärgarterite kahjustus
Kardiomüopaatia ehk südame lihaskiudude kahjustus
Südame arütmia ehk rütmi-
häired
Ajuinsult ehk ajurabandus
Mao limaskesta põletik
Maksa sidekoestumine, rasvumine, talitlushäired
Alkohoolne maksapõletik
Kõhunäärme põletik
Psoriaas ehk soomussammaspool
Krooniline alkoholism ja alkoholtõbi
Allikas: Taie Kaasik
