Mis oleksid kolm konkreetset ideed, mis julgustaksid naisi (peresid) sünnitama kolme last?
Juhan Parts, peaminister
Mitte ainult statistika ja rahvastikueksperdid, vaid ka tavamõistus ütleb, et mida kauem peab pere edasi lükkama esimese lapse saamist, seda väiksem on tõenäosus, et nad jõuavad teise, veel vähem kolmanda lapseni.
Et pere ei peaks vähemalt majanduslikel põhjustel lapse muretsemist edasi lükkama, on praegusel valitsusel konkreetsete sammudena plaanis:
1. Hakata maksma vanemapalka.
2. Kustutada 1. jaanuarist 2004 50% riiklikult garanteeritud õppelaenust iga sündinud lapse kohta emadel, kes on lõpetanud rakenduskõrgkooli või ülikooli.
3. Suurendada riigi panust ema kogumispensionisse lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra.
4. Suurendada riiklikku sünnitoetust hiljemalt 2006. aastaks 5000 kroonini.
5. Samas peab vanematel olema kindlus lapse hea ja turvalise elukeskkonna suhtes. Siin on näiteks plaanis hakata toetama noori oma kodu loomisel.
Elle Kull, 3 lapse ema, poliitik
1. Kolme armastab Jumal. Mulle on jäänud kõrvu kummitama üks Salme Reegi ütlemine, see oli tema ema või vanaema lause: annab Jumal lapse, annab leivakoti ka. Kolmas laps on tagatis selleks, et eesti rahvas edasi kestaks. Aga selleks, et naised ka kolmandat last saada tahaksid, peab ühiskond ja riik veel palju tegema, et naised tunneks tõepoolest, et emadust ja nende lapsi väärtustatakse. Kolmas laps ei tohi olla pere elatustaseme langetaja, vaid tõepoolest investeering tulevikku. Heaolumaades on kolm-neli last või kasulapsed ka pere heaolu märk, meil veel kahjuks – vaid vaesuse tunnus.
2. Kolmas laps on omalaadseks värskenduskuuriks nii peresuhetele kui ka naisele. Sageli, kui kaks esimest last on juba suured, saadakse perre pesamuna, kes siis emale-isale noorpõlve hellad hetked meelde toob ja laseb naisel end taas tunda 10 aastat nooremana. Laste arvu lisandudes peres, vastutuse suurenedes õpib ema tegema üha selgemat vahet oluliste ja ebaoluliste asjade üle elus. Kui lapsi on rohkem, saab naine elu suhtes targemaks. See kaalub üles isegi kitsikuse, mis suure perega kaasneb.
3. Loomulikult ei kutsu ma sellega kedagi üles sünnitama vastutustundetult, eks iga inimene teab oma jõudu ja võimalusi ise kõige paremini. Sest nii nagu meil, on ka meie lastel eluks omad vajadused ja isegi suuremad.
Linnar Viik, värskelt lapsehoolduspuhkusel olnud isa
1. Pikendada riiklikult toetatud lapsepuhkust teise lapse sündimisel peresse 2 aasta jooksul pärast esimese lapse sündi kolme kuu võrra ning kolmanda lapse sündimisel eelmisest kuni 2 aasta jooksul 6 kuu võrra. Idee sisu on soodustada inertsi “riburadapidi laste saamiseks”, kui sellist küünilist väljendit tohiks üldse kasutada.
2. Võrdsustada nii isade kui ka emade õigus riiklikult toetatud lapsepuhkusele (ehk laiendada praegune emaduspuhkus vanemapuhkuseks) ning seejuures peaks isade kanda olema lapsepuhkusest vähemalt 3 kuud, mis muidu kompenseerimata jääb. Idee sisu on tekitada “positiivne diskrimineerimine” tööturul, kus tööandja jaoks oleks ühtemoodi suur risk tööle võtta nii pere laiendamise plaane pidavat meest kui naist. Lisaks sellele peaks tekkima lapsepuhkusel isadel ka parem kontakt oma lapsega ning arusaam lapsehoolduse töisest sisust.
3. Asutada kolmesambaline hariduskapital analoogiliselt pensionikindlustussüsteemile, kus riik ja kohalik omavalitsus osalevad koos vanematega laste tuleviku kindlustamisel. Seda raha saaks kasutada põhihariduse kõrval erialaliseks süvahariduseks või pärast põhiharidust kutse- või kõrghariduse omandamise kaasfinantseerimiseks.
Mare Ainsaar, rahvastikuministri büroo ametnik
Et kolmandad lapsed jõuaksid sündida, oleks vaja, et esimesed lapsed ei sünniks liiga hilja. Eesti uuringud näitavad, et inimesed ei arva, nagu peaks kõike tegema riik, kuid vähemalt pool majandusliku turvatunde tekitamisel võiks olla riigi kanda. Eriti muretsevad majandusliku toimetuleku pärast inimesed, kellel on juba lapsed. Raha puudus ja Eesti riigi ebakindel poliitika on soovitud laste sünni edasilükkamise domineeriv põhjus just üle 30-aastastel inimestel, kelle perre võiks sündida kolmas laps. Seetõttu oleks kõige olulisem tavaliste lastetoetuste suurendamine.
Turvatunnet saaks suurendada ka erinevate teenuste (kool, lasteaed, huviringid) tasuta või väiksema tasu eest võimaldamise kaudu. Armastus tundub küll olevat kahe inimese või perekonna enda asi, kuid tegelikult suudavad kogenumad inimesed selles noori aidata. Nimelt perekonnaõpetuse kaudu ehk õpetades, kuidas armastust leida ja hoida. Majanduslikult arenenud riikides on see juba muutumas perepoliitika üheks võtmeküsimuseks.
Martin Ehala, professor, kolme lapse isa
Kolmanda lapse sünd peaks parandama kõigi pere laste olukorda, eeskätt tasuta teenuste laienemisega kõigile pere lastele (tasuta transport, huviala- ja spordiringid, töövihikud jm koolitarbed jms). Põhimõte oleks, et ei maksta raha, vaid luuakse kolmelapselise pere lastele paremad võimalused kui kahe- ja ühelapselistele. Sellised soodustused kaoksid ära siis, kui laps saab 18 (aga noorematel jääks alles, kuni nemad 18 saaksid). Mingid teenused peaksid odavnema ka kolme lapse vanematele (nagu praegu kuukaart, aga miks mitte spordisaalid, teatrid, kinod jne – tõendi, kiipkaardi kassast läbitõmbamisel tuleb soodushind ja riik kompenseerib ettevõtjale vahe).
Ene-Margit Tiit, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Ühiskond peaks olema lapsesõbralikum – iga sammu juures tuleb mõelda lapse heaolule. Olgu see, et lapsega koos on võimalik minna kohvikusse või reisima. Suhtumine määrab. Hoiaku muutmine on kõige odavam, kõige raskem on ettevõtmine.
On teenuseid, mille puhul on väga loomulik, et ühiskond lapsele neid pakub. Täies ulatuses tasuta haridus, jälgides, et ka haridust saadakse. Lapse vaba aja sisustamine, koolilõuna, sportimisvõimalused, ravimid, igasugune terviseteenus.
Kolmandale kohale paneks otsesed toetused. Ma pean emapalka õigeks, sest uuringud on näidanud, et lapse sünnijärgsel aastal halveneb pere majanduslik seisukord märkimisväärselt. Selle tulemus on, et ema kiirustab tööle ning laps ei saa rinnaga toidetud.
Ülle Pinnonen, 4 lapse ema
1. Kõige olulisem on suhtumine igal tasandil. Kui tööandja peab lapseootajat reeturiks ja kohtleb teda vaenulikkusega, kui vanavanemad hurjutavad, et on teil seda nüüd vaja – oma elu ei saa üldse elada, kui riigilt tuleb ainult üks sõnum - lapsed on iga pere sügavalt isiklik asi, siis kindlasti sunnib see juurdlema, kas vaenulikku keskkonda lapsi juurde muretseda või mitte.
2. Teine oluline mõjutaja on kindlustunne. Kui pere eelarve on väike ja on ette näha, et kolmanda lapse sünd tooks kaasa elatustaseme talumatu languse, mille arvelt hakkaksid kannatama olemasolevad lapsed, jätab pere mõtte katki. Siia käib ilmselt ka mure töökoha pärast – kas see säilib pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist või teatatakse, et töökoht on koondatud.
Mida soovitavad interneti kommentaatorid, et Eesti naisi rohkem sünnitama panna?
Esimene
1. “Justament” teeb laulust “Maa tuleb täita lastega” uue house-remiksi.
2. Kõik alla 40-eestlased kogutakse lauluväljakule, riided seljast ja lapsi tegema. Sündmuse jäädvustab ameeriklasest fotograaf Spencer Tunick.
3. Lauluväljaku grupikast tehakse video, mis müüakse maailmale brändina: “Welcome to Sex Estonia”
4. Video müügi rahaga käivitatakse iganädalased ühised orgiad maakondades
5. Res Publica nimetatakse ümber Res public right of access.
Teine
Mõni aeg tagasi ühel õhtul näidati telekas filmi Hitleri Saksamaast, kus ka oli tähtis iibe tõstmine. Sõjaväe kõrval domineerisid filmis kaadrid tähtsatest naistest lastega, tähtsatest perekondadest lastega.
Kolmas
Kui sundida kõik III Reichi kombel sigima, siis järgneb katastroof.
Neljas
Ellu tuleb viia: 1. Joomarluse vastu võitlemise programm
2. Kultuurituse vastu võitlemise programm
3. Vaesuse vastu võitlemise programm
4. Iibe suurendamise programm
Viies
Kõiki naisi võib tänaval karata, äkki jäävad käimale, ning rasestumisvastased vahendid tuleb müügilt ära korjata ja abordid rangelt keelustada. Küll siis iive ka tõusma hakkab. Ja viina hind tuleb alla lasta.
Tuleb tagasi pöörduda agraarühiskonda. Inimesed tuleb maale küüditada, seal pole muud teha kui lapsi, tulevast tööjõudu. Kesk- ja kõrgharidust anda valikuliselt.
