Mis saab Pärnu uue kunsti muuseumist?
Maja esimesel korrusel alustas tegevust Chaplini kunstifond, mis organiseeris kunsti-
näitusi, filmifestivale ja muid kultuuriüritusi. AS Chaplin üüris kunstifondile ruume tasuta. Kirjade järgi 4599 m2 suuruse pindalaga majas on algusest peale olnud teisigi allüürilisi, kellelt saadud renditulud lähevad nii Soosaare kui ka Lepa sõnul üksnes muuseumi ülalpidamisega seotud kulude katmiseks. Uue kunsti muuseumi valduses on 728 m2 põrandapinda.
25. novembril 1998. aastal asutati Chaplini kunstifondi ümberorganiseerimisel sihtasutus Pärnu Uue Kunsti Muuseum. Kunstifondi varad anti sihtasutusele üle.
Tüli algus
Jaanuari lõpus teatas Pärnu linnavalitsus otsusest panna Esplanaadi 10 maja enampakkumisele. Esialgu leidis linnavalitsus, et uue kunsti muuseum võiks kolida mõnda teise hoonesse. Sihtasutuse nõukokku kuuluv Mark Soosaar avaldas kava vastu protesti, viidates, et nii lähevad kaotsi muuseumi ümberehitamiseks tehtud investeeringud. Samuti ei täpsustanud linnavalitsus muuseumi uut asukohta ega sedagi, kust saada kolimiseks või uue hoone ehitamiseks vajalikud vahendid.
Varisemisohtliku hoonekompleksi ümberehitamiseks valmis 1972. aastal ehitatud hoone autoril arhitekt Maie Penjamil 2001. aastal eskiisprojekt. 2002. aastal avati ümberehituse esimene ehitusjärk, millele Pärnu linn kulutas 3,7 miljonit ja riik 1,1 miljonit krooni. Selle raha eest valmis hoone lõunafassaad, endise terrassi kohale püstitati uus näitusesaal. Kultuuriministeeriumi 2005. aasta eelarvest eraldati edasisteks ehitustöödeks pool miljonit krooni, millest 255 000 krooni kulutati eelmisel aastal projekteerimistöödeks. Seda otsust kritiseeris aprillis teravalt riigikontrolör Mihkel Oviir, kelle sõnul oleks ministeerium pidanud märkama, et muuseumi rendileping hakkab lõppema. Samas on uue kunsti muuseumi ehitustööd kirjas ka Pärnu linna arengukavas aastani 2015.
16. veebruaril langetas Pärnu volikogu otsuse võõrandada maja enampakkumisel alghinnaga 20 miljonit krooni. Võimalik ostja peab võtma arvesse, et AS-iga Chaplin sõlmitud kasutusleping kestab 1. septembrini 2007. Samal ajal tõstsid protestihäält kultuuritegelased. Ajakirjanduses ilmus pöördumisi teatri-, filmi- ja kunstitegijatelt, Esplanaadi tänava maja müügi vastu hakati koguma allkirju. Viidates Eesti Päevalehes avaldatud fotole, mis kujutas natsimundrisse rõivastunud Mart Viisitamme, kuulutas mainekas Inglise kunstikorüfee Edward Lucie-Smith väljaandes Counterpunch, et muuseumihoone müügi idee puhul on tegemist neonatside poliitilise väljaastumisega.
Kaardid jagatakse ümber
Uue arengu avas Viljandi linnapea Peep Aru avaldus, mis kutsus muuseumi Viljandisse kolima. Uueks asukohaks pakuti ilusat, kuid remonti vajavat endist gümnaasiumihoonet aadressil Linnu tn 4. Sihtasutus suhtus pakkumisse ettevaatliku optimismiga. Soosaar väljendas lootust, et Mulgimaa pealinna õnnestub rajada Pärnu muuseumi filiaal.
Samal ajal toimusid muutused AS-i Chaplin omanikeringis. Aktsiaseltsi nõukogu liige Elmar Lepp koondas nädala aja jooksul enda kätte kaks kolmandikku ettevõtte aktsiatest. Lepp kuulutas, et muuseumi säilimise huvides kavatseb ta hoone ise linnalt ära osta, ning palus linnal loobuda enampakkumisest ja müüa kinnistu otsustuskorras AS-ile Chaplin. Soosaar väljendas uudisest kuuldes nördimust. Tema seisukoht oli, et hoopis kultuuriministeerium peaks Esplanaadi tänava maja enda valdusse võtma, vajadusel võõrandama.
Need lootused murenesid kultuuriminister Raivo Palmaru Pärnu-visiidiga. Minister leidis pärast vaidluse osapooltega kohtumist, et riigi sekkumine peaks jääma viimaseks võimaluseks, ja nimetas võimalikuks lahenduseks kas sihtasutuse ja muuseumi vahelist kompromissi või muuseumi asukoha muutmist. Palmaru kinnitusel peab uue kunsti muuseum oma tegevust igal juhul jätkama.
Mis saab edasi?
Kompromiss Mark Soosaare ja Elmar Lepa vahel on äärmiselt vähetõenäoline. Lepp peab hoone seisukorda sedavõrd halvaks, et kõne alla võib tulla ainult lammutamine. “Maja kõrgem osa on vajunud 80 sentimeetrit, äärmised osad aga ainult 40 cm,” selgitab Lepp, kelle kinnitusel võib selline erinevus põhjustada ehitise kokkuvarisemise. Soosaar kinnitab Maie Penjami projektile viidates, et säärane hirm on alusetu. Täiesti vastuvõetamatuks peab ta Lepa kava rajada hoonekompleks, kus elamu- ja bürootiiva vahel paikneks kahekorruseline kultuurihoone. Soosaar raiub, et muuseumile ei jääks sellisel juhul piisavalt ruumi.
Pärnu linnavolikogu ei tulnud vastu AS-i Chaplin taotlusele müüa kinnistu konkursita maha. 15. juuni istungil otsustas esinduskogu lisada tulevasse müügilepingusse klausli, mille kohaselt linn säilitab kasutusvalduse vähemalt hoone esimese korruse ruumides, välja arvatud fuajee. See tähendab linnapea Mart Viisitamme sõnul, et näitusepind säilib igal juhul. “AS Chaplin on olnud üks ettevõtteid, kes on avalikult rääkinud Esplanaadi 10 ostmisest, kuid arvestades maja atraktiivset asukohta ning büroopindade suurust, on neid huvilisi ilmselt veel,” kinnitas Viisitamm.
Viljandi linna ja sihtasutuse Pärnu Uue Kunsti Muuseum vahel sõlmiti aprillis ühiste huvide protokoll, milles kooskõlastati muuseumi kolimisele eelnev ühistegevus. Protokoll näeb muu hulgas ette arvata Viljandi Kondase keskus sihtasutuse koosseisu ja ehitada Linnu tänava maja ümber kunstikeskuseks. Soosaare sõnul läheksid vajalikud tööd maksma 50 miljonit krooni, millest 85% loodetakse saada EL-i abist. Linnapea Peep Aru avaldas lootust, et investeeringute ja muuseumi ülalpidamise osas osutab abi ka riik.
Raivo Palmaru sõnul ei ole selline lahendus reaalne. Ministri sõnul pole Linnu tänava hoonet kultuuriministeeriumi investeeringute kavas ega maakonna taotluses ning enne 2010. aastat pole rahaeraldust kindlasti loota. Palmaru loodab, et uue kunsti muuseum jätkab tegevust Pärnus.
Sama meelt on endiselt ka Mark Soosaar, kes peab aga vältimatuks sihtasutuse rendilepingu pikendamist ja projekteeritud ehitustööde lõpuleviimist. Septembris jõuab linna ja siht-
asutuse vaidlus Pärnu halduskohtusse.
