Mitmekesine lavamuusika

Uus lavamuusika: laulmine kile all ja küüslaugulõhn lavalt

Eesti uue lavamuusika noodas kuldkala polnud, aga õhtu oli kolme eri stiilis etendusega põnevalt mitmekesine. Kõige täiuslikuma muusika ja lava sünteesi saavutas kooslus helilooja Eino Tamberg, lavastaja Neeme Kuningas ja koreograaf Anu Ruusmaa. Teised tööd köitsid õhustiku või süĻeega, aga jäid tervikuna nõrgemaks.

Helilooja Toivo Tulev lavamuusika autorina ja balletiartist Vladimir Arhangelski koreograafina tulid mõlemad välja debüüdiga. Nende ühistunnetuse tipuks oli balleti algus – muusika müstilis-religioosne helikeel ja lavapildi rituaalne protsessioon andsid tugeva laengu. Edasi läks lahjemaks. Muusika ja lava elasid justkui eraldi elu.

Tulevi teos oleks täiesti kuulatav iseseisvalt, ilma koreograafiata, ent teatrimmuusikana tuleks kasuks suurem liigendatus.

Koreograafia oli rohkem õilis, kuninglik ja suursugune. See-eest skulpturaalselt huvitavate kujunditega – Marina Chirkova astumised meesrühma õlgadel, akrobaatilist julgust ja osavust nõudavad viskumised olid haaravad.

Tambergi lühiooperist “Inimeseks tahaks saada” ja balletist

“Elutants” koosnev etendus oli tugevama laenguga. Juba alguse värvidemäng oli paljutõotav: punane naine vangistatud valge ja musta naise vahele, taustaks helelilla plastikust väli.

Tambergi kui kogenud teatrimuusika-meistri teos andis lavaltoimuvale selged suunad. Tegevus ja muusika käisid ühte sammu, mõlemalt poolt pingutamata ja loomulikult. Kõige nõrgemad tundusid verbaalne tekst ja kõnelaul. Nende reibas naiivsus tuletas meelde varasemate Eesti ooperite (Tamberg, Kangro), või meil tekstistatud ooperi “Ilus Helena” käekirja.

Libreto aluseks olnud Juhan Viidingu “Olevuste” idee oli aga edasi antud vaimustavalt. Kogu lava katva plastikaadi all kõndisid ujuvalt ringi ja laulsid ( kuidas neil küll õhku jätkus?!) siirad ja imestavad Olevused. Olevus Üks oli vaimustavalt heas füüsilises- ja lauluvormis olev Ivo Kuusk. Braavo!

Anu Ruusmaa valuliselt inimlik koreograafia sobis imehästi Kaie Kõrbile, kes Punase Naisena jätkas igiomast vaba, eksalteeritud naise teemat.

Eespere ooperi peategelasteks said ühtviisi pöörase idee autor Ervin Õunapuu ja piisavalt pöörane esitaja Jassi Zahharov. Draamateatri “Kokkade ööga “ sarnaselt praeti laval toitu ja …Botticelli maali. Laval toimuv sundis end nii jälgima, et muusika taandus saatjarolli. See oli kui hästi viisistatud draamateos.