Mitmest pilvelõhkujast piisab 9/11 mälestamiseks?

New Yorgis käib vaid­lus, kas ter­ro­ris­ti­de hä­vi­ta­tud Maail­ma Kau­ban­dus­kes­ku­se kaksiktornide ase­me­le ka­van­da­tud viis torni on ik­ka mõist­lik väl­ja ehi­ta­da ja kes peaks sel­le kin­ni maks­ma.

 2003. aas­tal va­li­sid New Yor­gi ja New Jer­sey sa­da­ma­va­lit­sus (Maail­ma Kau­ban­dus­kes­ku­se ehk WTC alu­se maa oma­nik), Sil­vers­tein Pro­per­ties (WTC komp­lek­si rent­nik ja aren­da­ja) ning Lo­wer Man­hat­tan De­ve­lop­ment Cor­po­ra­tion (lin­na ja osa­rii­gi poolt WTC üle­se­hi­tu­seks loo­dud fir­ma) väl­ja ar­hi­tekt Da­niel Li­bes­kin­di ka­van­di „Me­mo­ry Foun­da­tion­s”, mis nä­gi et­te mä­les­tus­komp­lek­si huk­ku­nu-tele tor­ni­de asu­ko­has ja sel­le ümber viie uue pil­velõhku­ja ehi­ta­mi­se.

Uue WTC kõrgei­ma, sümbool­selt 1776 ja­la (541 m) kõrgu­se Tor­ni Üks (tun­tud ka kui Va­ba­du­se torn) pro­jek­tee­ris Da­vid Childs. Sel­le kõrva­le tu­le­vad Torn Kaks (ar­hi­tekt Nor­man Fos­ter), Torn Kolm (ar­hi­tekt Ric­hard Ro­gers) ja Torn Ne­li (ar­hi­tekt Fu­mi­hi­ko Ma­ki). Pool­rin­gist väl­ja jää­vad veel tor­nid Viis (ar­hi­tek­tuu­ribüroo Kohn Pe­der­sen Fox) ja Seit­se (ar­hi­tekt Da­vid Childs).

Esi­me­se­na ehi­ta­ti aas­ta­tel 2002–2006 val­mis Seit­se, mis po­le sa­da­ma­va­lit­su­se omand, vaid kuu­lub kin­nis­va­ra­mil­jardä­ri Lar­ry Sil­vers­tei­ni fir­ma­le (seal asub ka te­ma büroo). 2006 al­gas ehi­tus ka WTC peaväl­ja­kul.

Eri­ti kõrge­le ehi­tu­se­ga veel jõutud po­le (vaa­ta oma sil­ma­ga vee­bi­kaa­me­rast in­ter­ne­tiaad­res­sil www.earth­cam.com/usa/ne­wyork/ground­ze­ro), aga pil­ved tor­ni­de ko­hal on vär­vu­nud ju­ba sünk­mus­taks.

See, et ehi­tus on aja­ka­vast ma­ha jää­nud, on kõigest väik­sem prob­leem. Pea­mi­selt kum­mi­tab plat­sil siis­ki ra­ha­puu­dus – Sil­vers­tein on Tor­ni Üks oma­ni­kult sa­da­ma­va­lit­su­sest ka ülejää­nud tor­ni­de ehi­ta­mi­seks ra­haa­bi küsi­nud. Vas­tu­seks soo­vi­tas sa­da­ma­va­lit­sus ehi­ta­da tor­ni­de Kaks (79 kor­rust, 387 m) ja Kolm (71 kor­rust, 352 m) ase­mel 4–5-kor­ru­se­li­sed kau­ban­dus­kes­ku­sed ja ehi­ta­da tor­nid ku­na­gi hil­jem, kui neid va­ja peaks ole­ma.

Pea­mi­ne ar­gu­ment tor­ni­de vas­tu on järg­mi­ne: mil­leks ehi­ta­da juur­de üli­kal­leid kon­to­reid, mi­da kee­gi ta­ha, vä­he­malt ma­jan­dusk­rii­si ajal? Ise­gi Seit­se on fir­ma Sil­vers­tein Pro­per­ties and­me­tel kol­man­di­ku osas tühi. Nel­ja „pääs­ta­b” see, et seal üüri­vad ena­mi­ku pin­nast, hin­nast hoo­li­ma­ta, sa­da­ma­va­lit­sus ja New Yor­gi linn.

Kär­pep­laa­ni vas­ta­sed on aga sei­su­ko­hal, et tor­nid on Amee­ri­ka uh­kus ja tu­leb igal ju­hul lõpu­ni ehi­ta­da – loo­bu­mi­ne tä­hen­daks ter­ro­ris­ti­de võitu.

Ku­na väik­se­maks ja oda­va­maks on teh­tud nii San­tia­go Ca­lat­ra­va väl­ja mõel­dud WTC ühist­rans­por­di­kes­ku­se, Frank Geh­ry ja ar­hi­tek­tuu­ribüroo Snøhet­ta pro­jek­tee­ri­tud kul­tuu­ri­kes­ku­se ja muu­seu­mi kui ka Mic­hael Ara­di ja Pe­ter Wal­ke­ri loo­dud mä­les­tus­komp­lek­si „Ref­lec­ting Ab­sen­ce” pro­jek­ti, on uus WTC komp­leks saa­nud ju­ba pi­la­ni­me­gi: us­ku­ma­tu kok­kutõmbuv maail­ma kau­ban­dus­kes­kus. Eel­da­ta­valt peaks ala­tes 2011. aas­tast sel­le ehi­ti­sed siis­ki ri­bu­ra­da­pi­di val­mi­ma.

Ajalugu

•• Mõte rajada New Yorki Maailma Kaubanduskeskus pakuti välja 1946.

••  1961 võttis New Yorgi ja New Jersey sadamavalitsus projekti tõsiselt ette ja 1962 valiti ehituseks kaksiktornide projekt.

••  Kõrgusekartliku arhitekti Minoru Yamasaki projekteeritud 110-korruselised tornid ehitati 1966–1973 ja nad olid paar aastat maailma kõrgeimad hooned (maast katuseni 417 ja 415 m).

•• Terroristid juhtisid 11. septembril 2001 mõlemasse torni lennuki ja need varisesid koos ümbritsevate hoonetega kokku.

••  2002 kuulutati välja konkurss alale uue projekti leidmiseks, välja valiti Daniel Libeskindi kavand.

Esimese uue torni ehitus algas 2006.