Üks selline „abistav” on ka peategelane, kelle tehisintellekt oli kunagi tegelikult kosmoselaev. Ja laevadel võib eesmärkide täitmiseks olla abistavaid päris palju. Samamoodi on oma mõistuse paljude kehade vahel ära jaganud impeeriumi šeff. Kuri pealik tegi kosmoselaevale liiga ja nüüd keerlebki tervelt 300 lehekülge selle ümber, et mis juhtus, mis selleni viis ja mismoodi kätte maksta. Eks sa katsu kätte maksta sellele, keda on palju. Seetõttu on raamatus palju ajas edasi-tagasi hüppamist, mis lugemise sujuvusele väga kaasa ei aita.

Mõte vaimu jagamisest kehade vahel on iseenesest hea. Kahjuks on aga tegemist järjekordse triloogiaga ja tõlkija ei saa enam teha kannapööret, et leida „abistavate” asemele vähem piinlikku tõlget.
„Abistav õiglus. 1. osa”

Ann Leckie

Tõlkinud

Juhan

Habicht

Varrak