Mõjukad Eesti naised

 (2)

Asjatundjad valisid viis Eesti mõjukamat naist, nimekirja juhivad Marju Lauristin, Kristiina Ojuland ja Ene Ergma. Küsimus oli pealtnäha lihtne: keda te peate viieks Eesti mõjukamaks naiseks ning mis järjestuses? Vahendab Jaanus Piirsalu.

Sellise küsimuse saatsime ligi 50 eri valdkonna asjatundjale üle Eesti. Vastuseid saime 36 inimeselt, rohkem oli vastajate seas naisi kui mehi.

Kirjutasin saateks küsimuse juurde: “Pole oluline, kas nad on poliitikud, äriinimesed, ühiskonnategelased, teadlased või kes iganes – tähtis on see, et Teie meelest on neil oskust, võimalust, võimeid ja soovi mõjutada Eesti elu.”

Sisuliselt oli algusest peale kaks varianti: võidu võtab kas Marju Lauristin või Kristiina Ojuland. Pooled vastanud panid esimeseks emma-kumma, lõpuks kogus Lauristin kümme esikohta Ojulandi kaheksa vastu.

Esikoht andis meie arvestuses viis punkti, teine neli punkti, kolmas kolm, neljas kaks ja viies koht ühe punkti. Lauristini punktisumma oli 82,5 ning Ojulandil 63,5.

Miks ikkagi tuleva aasta aprillis 65-aastaseks saav Lauristin, kes pole enam isegi riigikogu liige, ei juhi erakonda ning on “kõigest” professor “kuskil” Tartu ülikoolis?

Lauristin sobiks presidendiks

Ühiskonnauurija Tiina Raitviiru sõnul on Lauristin küll suurest poliitikast taandunud, kuid teda pole unustatud nagu mõnda teist kõrgelt postilt lahkunud poliitikut.

“Tema mitteformaalne mõju poliitikuna on tänapäevani suhteliselt suur,” nentis Raitviir. “Kahju, et Marjul juba oma päritolu tõttu polnud võimalust saada presidendiks ega peaministriks, ja ehk polnud ka aeg naise tõusmiseks riigi juhtpositsioonile veel küps.”

Marju Lauristini vanemad olid tuntud kommunistid ning riigipöörajad Johannes ja Olga Lauristin.

Aga Marju Lauristin pole ometi nii vana, et ta ei võiks saada Eesti presidendiks? Soomel ja Lätil ju on ajaloo esimesed naispresidendid. Tarja Halonen on 60-aastane ja Vaira Vika-Freiberga isegi vanem kui Lauristin – 68.

Sotsioloog Juhan Kivirähk on kindel, et Lauristin sobiks Eesti presidendiks suurepäraselt. “Ta on Eesti poliitikas ja ühiskonnateadustes absoluutne tipp,” kiidab Kivirähk. “Kui Marju nõustuks olema sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, võiks sellele erakonnale edu ennustada. Väga tark, ühiskonnaelus toimuvaid protsesse peensusteni tundev inimene.”

Vastustest saab aru, et Lauristini mõjukus ei seisne niivõrd selles, et ta teeb meid kõiki puudutavaid otsuseid, kuivõrd selles, et ta hoiatab meid tegemast lolle otsuseid.

“Üks säravamaid mõtlejaid, kes oskab meie ümber toimuvat analüüsida ja võtab olulistel hetkedel ajakirjanduses sõna, ning üks väheseid, kes professorina oskab tuletada oma argumendid ka laiemast maailmateadmisest – erinevalt paljudest päevapoliitilistest meestest!” võtab naistearst Kai Haldre Lauristini mõjukuse kokku. “On hea, et noorte õpetamisega tegeleb just sellist tüüpi inimene.”

Detsembri keskel 38-aastaseks saanud esimese naissoost välisministri Kristiina Ojulandi mõjukus on hoopis teistsugune. Ta pole filosoof ega avaliku arvamuse mõjutaja, vaid suudab oma tegudega reaalselt mõjutada Eestisse suhtumist.

Augeiase tallide puhastamise sarnane vägitegu oli Ojulandil mitme vastaja arvates kantsler Indrek Tarandist lahtisaamine. Koguni sümboolse väärtusega tegu. Naine tegi riigijuhtimise absoluutses tipus mehele ära. Sealt sai Ojulandi mõjukus alguse.

“Eesti mõjuvõimsaim naine on vaieldamatult Kristiina Ojuland,” hindab ajaloolane Kaido Jaanson. “Sest kindlasti mõjutab poliitika (ja just välispoliitika) meie elu kõige enam, seda nii heas kui halvas.”

“Tema mõjukuses ei saa kahelda, välispoliitikas on ta kahtlemata pädevam ja läbilöögivõimelisem kui meie peaminister ja president,” kiidab ka Juhan Kivirähk. “Ojuland toimetab praegu väga südikalt Eesti nimel,” tunnustab riigi maksu- ja tolliameti tippjuhtkonda kuuluv jurist Maret Ambur. “Selge on see, et tema tegemised mõjutavad otseselt Eesti suhteid välispartneritega.”

Loe veel

Selge see, et sellise küsitluse tulemus on vägagi subjektiivne ja võib õhtu otsa vaielda, kumb on ikkagi praegu Eestis mõjukam naine, kas teadlane Lauristin või kollaste päikeseprillidega europoliitikasse kippuv Ojuland.

Naisakadeemik ja hea kuninganna

Nende kahe massiivne ülekaal teiste naiste ees ja väga sage nimetamine näitab, et küllap on nad tõesti mõjukad. Ülejäänud esikümne üle võib vabalt vaielda.

Otsustage ise. Kolmanda koha võitis tugevas rebimises Eesti esimese proua Ingrid Rüütli ees riigikogu esimees Ene Ergma (vanus 60, punkte 29,5). Formaalselt peaks Ergma olema suure vahega esimene, sest ta kuulub põhiseaduse järgi riigi kolme kõige tähtsama isiku hulka. Reaalses elus sõltub temast otseselt vähe. Ilmselt pole ta ka väga aktiivselt püüdnud mõjukas olla, ilmselt tunneb ennast poliitikas ja meeste vahel alles algajana.

Jah, Ene Ergma on ka Eesti esimene Teaduste Akadeemia naisakadeemik, kuid kui paljud teadsid seda enne, kui Ergma möödunud kevadel koos Res Publicaga poliitorbiidile lendas? Paljud hääletasidki tema poolt põhjendusega, et tema positsioon on lihtsalt selline, et ta peab olema mõjukas.

Hoopis varjatumat rolli mängib mõjukuselt Ingrid Rüütel (vanus 69, punkte 29). Tema on pigem nagu hea kuninganna, rahva ema. Või nagu märgib tema kohta tunnustavalt, aga neutraalselt Daisy Järva: “Suhtleb aktiivselt kõigi ühiskonnakihtidega.”

Populaarse Maalehe tegevtoimetaja Annika Poldre arvab, et Ingrid Rüütlil on riigi presidendi abikaasana hea võimalus mõjutada Eesti elu. “Tal on selleks oskust ja võimeid ning on ka näha, et soovi, sest ta kasutab päris aktiivselt nii oma võimalust kui ka võimeid Eesti elu mõjutamiseks ja edendamiseks,” lisab Poldre.

Igal juhul sai Ingrid Rüütel Lauristini ja Ojulandi järel hääletusel kõige rohkem esikohti – kolm.

Keskerakonna kogemusega daamid

Sümboolne, et viiendat kohta jäid 23 punktiga jagama riigikogustaazŠi mõttes kaks Eesti kõige kogenumat poliitdaami Siiri Oviir ja Liina Tõnisson, kelle tee läks lahku alles tänavu kevadel. Varem Keskerakonna alustaladena tuntud naistest on Oviir nüüd küll Keskerakonna saadikuna europarlamendis, aga koduse poliitikaga puutub ta sellevõrra vähem kokku – järelikult on ka mõju vähem, Tõnisson aga läks üleüldse Keskerakonnast minema.

Tuleval kevadel samuti 65-aastaseks saav riigikoguliige Tõnisson on avalikult öelnud, et suures poliitikas tal enam eriti ambitsioone pole. 57-aastasel Oviiril on kindlasti rohkem eesmärke.

Tegelikult ongi just Oviiri perekonda kogunenud Eesti mõistes pretsedenditult palju võimu. Kas võib neid ehk pidada üldse Eesti mõjukamaks perekonnaks? Otsustage ise.

Abikaasa Mihkel Oviir on riigi peakontrolör, riigikontrolli juht. Teab väga palju riigi rahast. Siiri Oviir on ise üks kuuest Eesti saadikust Brüsselis europarlamendis. Väimees Indrek Neivelt juhib Baltimaade võimsaimat panka Hansapanka. Tütar Maarja Oviir-Neivelt töötab advokaadina Eesti suurimas ja edukaimas advokaadibüroos Raidla ja Partnerid.

Keda veel pakuti?

•• Mõjukate naiste esikümnesse pääsesid veel lastearst Merike Martinson, Mall Hellam, suusataja Kristina Šmigun ning modell Carmen Kass.

•• Juba 14. aastat peaarstina Tallinna lastehaiglat juhtivat Martinsoni kiideti kui toimekat laste ravitingimuste parandamise eest võitlejat.

•• Tallinna linnakohtu esinaine Helve Särgava: “Martinson on naine, kes on suutnud lastehaigla viletsast olukorrast välja tuua, loonud sellest arvestatava meditsiiniasutuse ning, vaatamata oma eale, ei ole lasknud ennast noorematel alusetult välja tõrjuda.”

•• Aastaid Avatud Eesti Fondi juhtinud Mall Hellamit võiks vabalt nimetada Eesti kodanikuühiskonna veduriks. “Tema mõju ei ole silmanähtav, aga tema tegevus demokratiseerib Eesti ühiskonda kaugemas perspektiivis,” ütles Hellami kohta üks Eesti naisuurimise teabekeskuse juhte Ilvi Joe-Cannon.

•• Kristina Šmiguni mõju on väga lihtne – oma võitudega koondab ta paljusid inimesi. Tema võimuses on meile positiivseid emotsioone kinkida.

•• Carmen Kassi võib võtta ühtpidi kui maailmas kõige edukamat eesti naist, aga ka üht suuremat sümbolit viimase aasta Eesti poliitikas.

•• “Kui paljud noored naised on Pariisi läinud ja sealt, saba jalge vahel, tagasi tulnud? Moeäri on tugevate jaoks, kus tippu jõuavad ja miljoneid teenivad üksikud,” kiidab Kassi turismiäris tegutsev Daisy Järva. “Ainus eestlanna, kelle nimi laias maailmas midagi ütleb. Hiljuti kohtusin Pariisis korealastega – kust oled? – Eestist. Ah Eestist, ja, ja...Carmen Kass.”

•• Teisest küljes ilmus Kass poliitikasse ja teatas kandideerimisest Res Publica ridades europarlamenti, kui valitseva erakonna toetus oli 25 protsendi ligi. Kui Kass poliitika jättis, oli Res Publica toetus viis protsenti… See polnud küll Kassi teene, aga sümbolina see töötab.

•• Tähelepanuväärsed olid kahe vastaja vastused mõjukate kohta.

•• Ühiskonnauurija Tiina Raitviir teatas, et kui Aino Järvesoo oleks elus, siis paneks ta tema esikohale. ”´Kui tema nõudis 1000 krooni riigi toetust lapse kohta, tundus see hullumeelse ettepanekuna,” põhjendas Raitviir. “Nüüd on ka poliitikud ärkamas ja taipamas, et Eesti riigile ja rahvale on suurim oht rahvastiku kahanemine-vananemine, ja et lastel ei tohi lasta vaesuses üles kasvada.”

Teadlane Priit Kogermann paigutas postuumselt esikohale vähihaigusega julgelt võidelnud, kuid paraku isikliku võitluse kaotanud Marge Valdmanni. Selle eest, et Valdmann pani Eesti ühiskonna mõtlema meditsiinisüsteemi vajakajäämiste peale.

•• Mõjukate naiste küsitluse korraldas tänavu suvel ka Helsingin Sanomat, mille järgi pidasid soomlased ettearvatult oma riigi mõjukaimaks naiseks president Tarja Haloneni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare