Mr. Lawrence tuleb tagasi

Produtsendid ennustavad Eesti rockmuusika lipulaevale edu USA raadiojaamades

Üle kolme aasta vaikinud Eesti poprocki lipulaev Mr. Lawrence andis eile välja uue, Ameerikas lindistatud albumi "SitAndSpin" ja teeb reedel come backi kontserdilaval. Bändi liider Mihkel Raud (30) on kindel, et värske plaat näitab Mr. Lawrenceit hoopis uuest küljest.

Mr. Lawrencei esimene plaat ilmus 31. mail 1993, teine aprillis 1995 ja uus plaat "SitAndSpin" 1. juunil 1999. Mihkel Raud, miks bändi albumid alati kevadeti välja tulevad?

Me oleme selle uue plaadi ilmumist umbes poolteist aastat kogu aeg edasi lükanud ja see on küll puhas juhus, et ta kevadel ilmub.

Teine huvitav seaduspärasus, mille ma ehmatusega avastasin, on see, et meie kõigi plaatide vahe on olnud neli aastat. Meie esimese ja teise plaadi vahe oli ka neli aastat – ehkki CD-na ilmus see 1993. aastal, oli see materjal lindistatud 1991. aastal ja siis läks ta ka raadiosse.

Tähendab see, et ka järgmise plaadini kulub neli aastat?

Seda ei oska lubada, aga ei imesta, kui see nii läheb.

Miks kulus plaadi tegemiseks nii palju aega?

1995. aastal ilmus "Swing" ja üldiselt on mul nii, et aasta pärast plaadi ilmumist midagi uut kirjutama ei taha hakata. Siis hakkad vaikselt kirjutama ja mõtlema, kuidas plaati lindistada. Sisuliselt kogu ülejäänud kolm aastat on möödunud asja organisatoorse poole korraldamisega.

Peale eelmist albumit "Swing" olime kindlad, et kas teeme tulevikus midagi teistmoodi või ei tee üldse. Arvan, et tegelikult see meil ka õnnestus, kuigi mul endal on väga raske plaati hinnata – see on muusika, mida olen juba neli aastat oma peas kuulnud.

Ameerikas on tuhandeid plaadiprodutsente. Miks on teie uue plaadi produtsendid just Rod Michaels ja Jason Mauza?

Nende peale sattusime oma Ameerika managemendi kaudu, nad on nende kliendid. Management mängis neile meie demolugusid, neile need väga meeldisid ja nad käisid kohe välja pika

e-maili ideid, mis meile tundusid väga okei. Esimene kohtumine produtsentidega oli alles kohapeal.

Mida täpselt lootsite, minnes plaati tegema Ameerikasse?

Meie kõige suurem ootus oli just see, et nende produktsioonipanus on määrav ja täpselt nii see kujuneski. Isegi ehk rohkem kui oskasime loota.

Mis on Ameerikas ja Eestis lindistamise kõige suurem erinevus?

Ameerika produtsentide ettekujutus sellest, kuidas plaat või laul peab kõlama, on mõnevõrra teistsugune kui siin. Ma ei tea, kas see plaadilt välja kostab, aga mulle tundub, et kostab.

Ma ei taha öelda, et see, kuidas inimesed Eestis mõtlevad, on jama ega kõlba kuhugi ja Ameerikas on kõik õige ja perfektne, aga Eestis kehtiv arusaam sellest, mismoodi üks popmuusika peab kõlama, on 1980. aastate orientatsiooniga. Just see kümnend näib olevat kuidagi väga armas, kui vaadata kasvõi 80-ndate bändide tohutut menu Eesti plaaditurul ja seda, kui hästi nende kontserdid lähevad. Minu hinnangul on see suhteliselt igav kümnend.

Ameerikas on rohkem hinnas 1960-ndad ja ehk ka 1970-ndad ja 90-ndad. Avastasin suhteliselt kiiresti, et ka seal räägiti kaheksaküm-nendatest teatud irooniaga.

Kas Ameerika produtsendid, kasvõi teie sunnil, pidid mõtlema ka sellele, et plaat tuleb müüki Eestis?

Meie isiklikult ei mõelnud sellele hetkegi. Võib-olla produtsendid mõtlesid, aga sellest ei räägitud, vähemalt väga tõsiselt mitte, ehk teatud huumoriga. Olen veendunud, et kui hakkad sellistele asjadele mõtlema, on aeg bänd laiali saata.

Plaadi esimene singel on "Im Still Here". Kas see oli lihtne valik?

Ei, see oli väga keeruline. Me vaidlesime selle üle väga kaua. Kuivõrd me esimest korda tirazheerisime mingit singlit, siis pöörasime esmakordselt ka aktiivselt tähelepanu sellele, millise looga üle nelja aasta välja tulla. Lõpuks võitis Ameerika produtsentide range soovitus, et "Im Still Here" on üks kindel singlilugu.

Üks tulevane singel on kindlasti "Welcome To Whoville". See on plaadil ka ainuke lugu, mille autor pole Mihkel Raud.

See pole muide kaver, meie oleme selle loo originaali esitajad. Stingi mänedzher korraldab kord aastas n-ö laulukirjutajate laagreid. Hulk heliloojaid ja sõnade autoreid kutsutakse kokku, aetakse igal hommikul n-ö fanfaariga üles ja jagatakse rühmadesse laule kirjutama. "Welcome To Whoville" ongi nii sündinud. Seda lugu kaalus enda repertuaari, muide, üks maailmakuulus rockansambel, kuid otsustas, et see ei ole siiski päris nende stiil.

Loos "Songs From The Radio" laulab tausta kd lang. Kas see on mõnest tema loost võetud sample?

Ei ole, see on spetsiaalselt sinna peale lauldud. Ehkki teda on väga raske eristada, kuna ta on refrääni sees.

Kuidas on võimalik, et maailmakuulus Kanada lauljanna laulab Eesti bändile tausta?

Olin ise ka kaunis üllatunud ega uskunud, et see asi nii lihtne on. See toimus siis, kui meid enam Ameerikas ei olnud. Produtsendid, kes on kd langi vanad sõbrad, arvasid, et tema hääl võiks just selles kohas sobida sellega, kuidas mina olen laulnud. Ta kuulas loo läbi, oli nõus ja laulis ära.

Plaadi masteringi tegi Dave Collins, kes on omal alal väga hinnatud ja töötanud koos Sheryl Crowga. Mida masteringi tegemine endast kujutab?

See on väga keeruline tehniline protsess. Plaadi materjal aetakse masinatest läbi, krutitakse iga sagedust, pannakse lood järjekorda, veendutakse, et nad on kõik ühtlase nivooga, fikseeritakse laulude vahed ja see, kui pikad on lõpus hajumised, kui pikad on pausid jne. See, et minnakse lugude sisse, korrigeeritakse sagedusi – see annab mingil kummalisel kombel plaadile sügavust ja sära. Meie eelmised plaadid on kõik masterdamata selle sõna päris tähenduses.

Mr. Lawrence esineb reedel Pühajärve Beach Partyl. Kuidas plaadi materjal laval kõlab?

Ma ei kujuta ette, mismoodi me seda kõike laval taas-esitada suudame ja ilmselt ei suudagi. Siin on kaks varianti – kas ajada asi tohutult tehniliseks või siis panna kitarrid võimude taha ja asi ära mängida. Pühajärvel läheme seda teist teed. Ehk kunagi hiljem üritame seda ka plaadiga võimalikult adekvaatselt esitada.

Mr. Lawrence

Urmas Kahk – kitarrid

Antti Kammiste – klahvpillid

Toomas Leemets – trummid

Toivo Nilson – bass

Mihkel Raud – laul ja kitarrid

UUS ALBUM

"SitAndSpin" on Mr. Lawrencei kolmas plaat üheksa tegevusaasta jooksul. Albumi väljaandja on Eesti plaadifirma MFM Records.

"SitAndSpin" on lindistatud USA-s, Los Angelese stuudios The Journey Room. Plaadi produtseerisid, lindistasid ja miksisid Rod Michaels ja Jason Mauza.

Plaadi ümbrise kujundas Herkki-Erich Merila ja Ervin-Heigo Seppel. Plaadil on 12 lugu. Kõigi laulude autor on Mihkel Raud, välja arvatud "Welcome to Whoville", mille on kirjutanud Dominic Miller, Dean Grakal ja Don Dilego.Varjunime Sue Suzuki all teeb laulus " Songs From the Radio" kaasa kd lang.

Lauludes "I See God", "Welcome to Whoville" ja "Songs From the Radio" laulab taustavokaale ansambli The Go-Gos liige Jane Wieldlin.

Albumi masteringi tegi Dave Collins, kelle käe all on valminud muu hulgas Soundgardeni, Sheryl Crow, Don Henley ja mitmete tuntud filmide ("Evita", "Braveheart", "Schindleri nimekiri") plaatide mastering.