“Muinasteevee” õpetab eestlast ajalugu nägema
“Võidutoojaid on mitmesuguseid,” ütleb arhitektuuriloolane Mart Kalm, toetudes kaitseväekalmistul insener-polkovnik Pobedonossevi hauakivile. Võetakse üles “Muinasteevee” kolmandat saadet, mis räägib kalmistukultuurist.
Kalm pajatab elegantse kergusega Vabadussõja monumentide taastamisest ja toob paralleele Triumfikaare ning kohaliku arhitektuuriväärtusliku kalmistuvärava-triumfikaare vahel.
“Liiga palju prantsuskeelseid mõisteid,” sõnab projekti peatoimetaja Liisa Pakosta. Toimetaja Mariina Mälk kirjutab kesk- ja üldplaane üles. Saade tundub huvitav tulevat.
Peagi on aktsioonis Gaute Kivistik (ehk Rohke Debelak Kuku raadiost), kes koos Trivimi Vellistega hakkab arutlema eestlaste hauakultuuri üle ning jagama VIP-nipp nimega rubriigis nõuandeid, kuidas sammalt kivilt maha saada. Velliste leiab, et kalmistud on Eestis liiga umbe kasvanud ja päike lihtsalt ei jõua hauaplaatideni.
“Meil ongi jagatud, et filosoofilisema ja ajaloolisema poolega tegeleb Mart Kalm ja inimestega Gaute Kivistik,” lausub produtsent Karin Varkel.
Näiteks panevad nad koos kultuuriminister Urmas Paetiga rehielamule katust, lähevad uurima miljööväärtuslikku puurajooni koos Tõnis Mägiga, vaatavad mõisakoole koos Mart Laariga ja nii edasi. Juba on läbitud võttepäevad Pärnus keset Olev Siinmaa funktsionalismi ning suvitusarhitektuuri ja Läänemaal rehi-
elamute juures.
Operaator Magnus Suitso ja reĻissöör Kaidor Kahar pakuvad välja, et nõukad naised võiks hauakivi korraks rohkema valguse poole pöörata – pimedavõitu on. Eesti Televisiooni ja Northern Broadcasting Networki koostöös valmiva saate produtsent Karin Varkel ainult ohkab selle nalja peale. Suvel peaks valmima esialgu üheksa 30-minutilist saadet, mis lähevad eetrisse jaanuarist. Kui hästi läheb, kasvab saatesari edasi.
“Meie saate mõte on muuta ajalooteema inimestele lähedaseks, et muinsuskaitse pole mitte hirmus protokoll, vaid end ümbritsevate esemete nägema ja väärtustama õppimine – rahvamuinsuskaitse,” lausub Liisa Pakosta, kes töötab parasjagu Kunstiakadeemia tootejuhina.
Nii läbitaksegi saatesarjas eestlase ja tema kodu areng. Kõigepealt rehielamud ajast, mil eestlased maaomanikeks said. Siis alevimaja, mis tekkis koos tööstuse arenguga ja maalt linna tulekuga. Siis monumendid kui poliitiliselt tundlikud muinsused. Seejärel puidust eeslinnad, mida alles nüüd hakatakse hindama.
Edasi keskklassi korter 1910– 1930.ndatel, üürimajade areng ja algupäraste funkeramute sünd.
“Omaette saate teema on leiud. Kas oskame hinnata oma 40 aastat vana paneelmaja miljööväärtust, vana trepikäsipuud või vanaisa tooli õigesti restaureerida,” lausub Pakosta.
Saate eesmärk on Pakosta sõnul rääkida muinsuskaitsest kõige lihtsamal tasemel: miks üürimajad just selle planeeringuga ehitati või funkeramul nii palju rõdusid on. “Kui seda nägema õppida ja pisut filosoofilist tausta tajuda, siis oskavad ka inimesed oma Mustamäe või väikese Tartu eeslinnakodu väärtust hinnata,“ sõnab ta.
“Muinasteevee” valmimisel osalevad Eesti Muinsuskaitseamet, Eesti Muinsuskaitseselts, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Kultuuriministeerium. Saatesari “Muinasteevee” on Eesti Televisioonis eetris alates 2004. aasta jaanuarist.
