Muistendeid Saaremaa vägilasest Muhu Ifist
Kuidas Iff esimest korda rokkmuusikast kuulis
Ennevanasti, kui Eesti parima bändi aunime omanud Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug ja Eri Klas ehk Eesti Raadio meeskvartett, levinud noorte seas kumu, et hoolega otsides leiab eetrist segajate vahelt kaks salajaama, mis mängivad ägedat ja hoopis teistsugust lääne muusikat. Need olnud Radio Nord ja Radio Luxembourg.
Jõudnud kumu Saaremaa poisi Taivo kõrvugi. Kuulanud biiti ja soovitanud vennal Ifilgi sama teha. Peagi olnud Ifil selged kaks huvitava kõlaga fraasi: „The Beatles” ja „The Rolling Stones”. Neid sõnu teab ta tänapäevani. Ja teab paljugi muud, sest: „Mida teadis Taivo, seda teadsin kohe ka mina.”
Juhtunud see 1963. aastal Saaremaal.
Kuidas Iff bändi tegema hakkas
Elasid-olid kord Kuressaares kaks venda: vanem Taivo ja noorem Iff. Läinud vanem vend saare pealt suurele maale veelgi suuremasse linna instituuti õppima. Aga mitte niisama meditsiini- või masinaehitusinstituuti, vaid sinna kõige uhkemasse – Eesti riiklikku kunstiinstituuti. Seal saanud ta selgeks bändi tegemise kunsti. Tema ansambel Peoleo olla omal ajal päris popp olnud.
Mõtelnud siis Iff, miks mitte venna eeskujul bändi teha. Õppinud klassivendadega duurid selgeks. Ametid, kes saab kitarri peale või trummi taha, jagatud lihtsalt tunde, mitte mänguoskuse järgi. Iff ise hakanud soolokitarristiks. Et kõige popimad on hoopis lauljad, jõudnud talle kohale hiljem.
Rollid jagatud, hiilinud poisid koju kapiustest kitarre saagima. Erinevalt laulusalmis väidetust ei saanud kapikitarrid kunagi valmis. Enne otsustanud Kuressaare 1. keskkooli direktor Boris Kivi poistele tolle aja kohta korralikud pillid tellida. Ansambli nimeks saanud uhke kõlaga Müstikud ja põhiliseks esinemispaigaks oma kool.
Müstikud tegutsenud ainult ühe aasta. Lõpuklassi värk, mis muud. „See on tõeline näide, kuidas mitte millestki saab teha bändi. Puudusid ju igasugused kogemused. Ainult tahtmine,” hindab Iff tagantjärele. Hiljem olnud Ifil Tartus veel üks sama nimega ansambel.
Juhtunud see 1965.–1967. aastal Saaremaal.
Kuidas Iff esimesed korrad rokikontserte külastas
Kutsunud kord Taivo venna endale pealinna külla. „Tule vaata, kuidas siin biiti tehakse,” agiteerinud vennas ja Iff läinudki tema seltsis Tallinna polütehnilise instituudi saali vaatama biitansamblit Reval, hilisema ja kuulsama nimega Optimistid.
Iff näinud, et teist sama palju noori kui saalis, on ka välisukse taga. Laval seisnud Heigo Mirka, Toomas Kõrvits, Vello Salumets ja mitte kuraditosinat eluaastatki täis Harry Kõrvits. Iff tundnud end justkui Inglismaal biitlite kontserdil. „Olin kindel, et näen und – see elektrikitarride müstiline kõla, šeiki trampiv rahvahulk, higist nõretavad seinad,” meenutanud ta aastaid hiljem. Heigo Mirkal olla tollest kontserdist ka pilt, kus publiku hulgas seisavad Iff ja Mäks.
Samal suvel tulnud Optimistid Kuressaare kuursaali mängima. Enne peo algust seisnud rahvas ukse taga. Kell kukkunud ja bänd alustanud saalis The Renegadesi lugu „Cadillac”. Uksed avatud ja rahvas tormanud saali. See nipp jätnud Ifile sügava mulje.
„Ega tollal bändid väga ringi ei liikunud. Esiteks oli tegu uue asjaga, teiseks kontserdiorganisatsioonid neid väga ei aktsepteerinud. See pööre oli liiga järsk. Ehitusmalev kutsus, väga tore,” meenutab Iff. Viimased 30 aastat on ta bändi teinud koos kahe optimisti – Heigo Mirka ja Harry Kõrvitsaga ning Mäksiga seob teda veelgi pikem sõprus.
Juhtunud see 1965.–1966. aasta kevadel ja suvel Tallinnas ja Saaremaal.
Kuidas muusika filoloogia seljatas
1968. aasta sügisel tulnud Iff Saaremaalt Tartusse tarkust taga nõudma, valikuks filoloogia. 12. detsembril korraldanud tulevased keeleteadlased peo, kus mänginud ansambel Delfiinid. Läinud Ifil selle peale hammas verele. „Vabandust, kas ma võiksin ka paar laulu laulda?” kõlanud saatuslikud sõnad.
Ifist ja kursusevennast Andrus Eskost saanud selle peale ka „delfiinid”. Vähemalt seniks, kuni aja nõudel viiehäälse lauluga hiilanud bänd end Süsteemiks ümber nimetas. Sügisel läinud süsteem sassi ja Ifi uueks ansambliks saanud jälle Müstikud.
Bänditegu ja ülikooliõpingud kippunud Ifil aga olema pöördvõrdeliselt edukad: „Ma käisin küll koolis. Seda ei saa öelda, et ma oleksin nädalate kaupa poppi teinud. Aga küsimus on õppimise kvaliteedis. Kui sul on peas mingi muu virvarr, siis eesti keele reegleid, nende erandeid ja erandite erandeid ei viitsi küll pähe tuupida. Tähtis oli haarata igal hetkel kitarr ja minna proovi. Täiesti võimalik oleks olnud ülikool lõpetada, aga see ei huvitanud.”
Aga ega Iff sellepärast rumal pole. Teadjad väidavad, et tal olla Muhumaal talus aida seinal üks uhke tõllaratta mõõtu silmaring, tänu millele ta igasuguseid huvitavaid asju teab.
Juhtunud see 1968.–1969. aastal Tartus.
Kuidas Iff endale tõllaratta mõõtu silmaringi sai
Iff olnud poisike ajal, mil Playstationi tapmis- ja tagaajamismängude asemel mängitud luurekat vabas õhus. Ja kui õhus vabadust polnud, tulnud aega veeta viktoriinidega. Sealt jäänud Ifile külge komme igasuguseid huvitavaid asju teada. Nii hakanudki Ifi silmaringike paisuma, kuni saanud sama suureks kui tõllaratas.
Juhtunud see 1950.–1960. Saaremaal.
Kuidas Iff aru sai, et laulmisega on võimalik ära elada
Eks krabisevaid kolmekaid oli Ifi taskusse pärast tantsumänge ennegi eksinud. Tõeline rublarahe tabanud teda siis, kui Süsteem kolmeks päevaks Paide kultuurimajja esinema kutsutud.
Paide külalislahkus olnud lausa meeltülendav, kuid tõeliseks apelsiniks osutunud siiski ümbrik 240 rublaga, millest igale kambajõmmile jagunud 30 rubla.
Et asjad puust ja punaselt selged oleks, siis tol ajal olnud üliõpilase stipendium 30 rubla ja seltsimees töömehe keskmine palk 90 rubla. Kui tänapäeva vääringutes rääkida, saanud ansambel 12 000-kroonise keskmise palga juures nii 31 000 krooni ehk 3875 rahaühikut nägu.
„Siis mul ehk tekkis tunne, et selle tööga võib raha teenida küll. Me saime ka tantsuõhtute pealt kuu lõikes nii 16 rubla. Aga see oli tõeline pauk. Tundsin end miljonärina,” heldib Iff ka tagantjärele. Laulmine saanud mehe tööks aga 1972. aasta 2. jaanuari õhtul, kui Iff esimest korda Tallinnas Astoria varietees lavale astunud ja häälepaelad võnkuma pannud.
Juhtunud 1968. aasta märtsis Paides.
Kuidas Iff Mäksi ja Jaskaga tutvus
Vastupidi üldlevinud arvamusele polegi Iff, Mäks ja Jaska kolmikud. Esimest korda näinud Iff Mäksi 1966. aastal, kui Rütmikud Saaremaal esinemas käisid. Tutvunud mehed alles 1970. aastal, kui mõlemad samal ajal ajaloo hämarusse vajunud telesaate salvestusel oma järge oodanud.
Joalat näinud Iff kõigepealt telerist ansambli Kristallid ridades bassi müdistamas ja flööti puhumas. Päriselt saanud mehed kokku sellesama ENSV esimese noortesaate „Kanal 13” salvestusel, kus Joala laulnud „Vildist kübarat”. Tollal olnud Joala ka Toivo Kurmeti ansambli Virmaliste bassimees.
Ja tänapäeval? „Kolmekesi me tänapäeval eriti läbi ei käi. Joala on oma ihalejate jaoks kadunud, ta on valinud eraku elu. Ma pole teda ise ka mitu aastat näinud. Aga mul on sellest tuurist, mis me koos tegime, hea meel. Mäksiga kohtume sagedamini. Meil on vastavalt võimalustele olnud ka perekondlikku läbikäimist.”
Juhtunud need mehed kokku 1968. ja 1970. aastal Tallinnas.
Kuidas Iff esimest korda
Soomes plaadipoes käis
Pandud ENSV-s kokku üks järjekordne vahva kultuuridelegatsioon, kes tutvustaks Soome töörahvale siinset eluolu sotsrealistlikus võtmes. Sinna kuulunud ka Olav Ehala ansambel, kus Iff tollal solistitööd teinud.
Väikelinnas Kouvolas, kuhu kontserdireis orkestri kõigepealt viinud, läinud mehed kohemaid linna peale kõndima. Ja mida nad näinud – valgustatud tänavad, plinkivad reklaamitahvlid ja kaubast lookas poevitriinid. Lõpuks jäänud tee peale plaadipood. Mehed piilunud aknasse, et mis müügiks.
Eks ikka moeka rokkooperi „Jesus Christ Superstar” vinüül. Õigete Nõukogude inimestena vaadanud nad kohemaid, mis kell pood avatakse, et teaks sappa seisma tulla. Üheksa hommikul? „Selge,” arutanud mehed, Iff teiste seas, „siis tulebki üheksaks tulla. Muidu ehk ostetakse väärt kraam nina eest ära…” See, et kapitalismis defitsiiti ei ole, saanud meestele selgeks kümme sekundit hiljem…
Juhtunud see 1973. aastal.
Kuidas Iff biitlite plaate koguma hakkas
Biitlid olnud Ifile mööda kõrva juba pikemat aega, kui Viru hotellis üks Kanadas käinud mees pakkunud: näe – mul siin üle kogumik „The Beatles 1962–1966”. Iff tuulutanud pikemalt mõtlemata rahakotti ja otsustanud kõik biitlite plaadid ära osta. Nii hakanudki Iff biitleid koguma.
„Ma tegin selle otsuse väga õigel ajal, sest tänapäeval sellist kraami enam vinüülil kätte ei saaks. Või kui saaks, siis metsiku raha eest. Ma sain päris hea hinnaga,” hindab Iff oma kogu.
Juhtunud see 1975. aastal Tallinnas.
Kuidas Iff Apelsiniga Venemaal esinemas käima hakkas
Käinud ETV režissöör Leo Karpin 1970-ndatel aeg-ajalt Kesktelevisioonis haltuurat tegemas. Ja sokutanud nagu muu seas ka Eesti bände üleliidulisele ekraanile. Et üleriigiline televisioon tähendavat Venemaal sama mis Ameerikas (ehk rohkem kui „Terevisioon” ja „Reporter” kokku), piisanud bändile paarist eetrikorrast, et rahvusvahelisele karjäärile hoog sisse lükata ja 200 miljoni potentsiaalse tarbijaga turult oma tükk järamiseks hambu haugata.
Saabunud ka Apelsini kord end Kesktelevisioonis näidata. Heliloojad, kes tol saatuslikul õhtul klaveri tagant teleri ette olid tulnud, hakanud kohemaid bändile oma lugusid saatma. Ega Apelsin neid mängima kippunud. Ja miks pidanukski, kui endal Tõnu Aare varnast võtta?
Heliloojatest rohkem vedanud kontserdiagentuuril Roskontsert, kelle usina korraldustöö tulemusel hakanud Apelsin elama režiimil: kuu kontserdireisil – nädal-paar kodus. Näinud see elusarnane tegevus välja nii: tosin kontserti paari päeva jooksul kusagil linnas, seejärel hotelli pakkima, öine bussisõit („Hea, et see buss üldse liikus. Üldjuhul oli seal külm ka,” ühmab Iff tagantjärele) teise linna ja voilà – déjà vu! Nõudmised tehnikale ja elamistingimustele? „Pidime olema õnnelikud, et meil seda tööd oli, et meid miljoni Venemaa bändi seast välja valiti,” arvab Iff.
Lõpuks tüüdanud see elu Ifi ära ja kui Rock Hotel tasapisi bändi kuju võtma hakanud, teinud ta oma valiku. Ja kui poleks valinud? „Üks vana tantsija on öelnud, et on 40 aastat sama kavaga mööda Venemaad esinemas käinud ja on veel miljon klubi, kuhu jõuaks. Me võinuksime natuke kava uuendades tänapäevani Venemaal käia,” arvab Iff.
Toimus see aastatel 1978–1980 Venemaa avarustes.
Kestuskatse, mida
pole Ifile korraldatud
„Üks Iff pluss üks mikrofon võrdub kui mitu tundi laulu?” proovinud kord üks pensionieelikust õpetaja noortega ühist keelt leida. Õige vastus osutunud hääldumatuks.
Tõde on, et Iff pluss mikrofon võrdub kuus-seitse tundi peast laulmist, kuid üle nelja tunni Iff väga ei viitsivat. Maailmarekordi peale välja minnes laulvat Iff ööpäeva lõdvalt ära.
Millal see juhtub, ei tea veel keegi.
Kuidas Iff ja Rock Hotel Nõukogude võimule JOKK-i tegid
Nõukogude ajal olnud komme, et iga bänd või solist peab mingil hetkel mingil põhjusel esinemiskeelu saama. Profülaktika mõttes.
Jõudnud järg ka Rock Hoteli kätte. Et pelgalt lääneliku muusika esitamise eest esinemiskeeldu anda ei saanud, leidnud Nõukogude võim hea põhjuse – finantsdistsipliini rikkumine. Nimelt olla Rock Hotel mänginud Viimsis koolipeol, kus korraldajad bändi teadmata ka pileteid müünud. Varimajandus! Nii kutsutudki bassimees Heigo Mirka ministri ette, kus talle öeldud, et avalike esinemistega on bändil nüüd kõik.
Et esinemisi kolhoospidudel nii väga avalikeks ei peetud, jätkanud Rock Hotel kontsertide andmist. JOKK.
„Eks ta üks jesuiitlik jõudemonstratsioon oli,” hindab Iff keeldu tagantjärele.
Juhtunud see 1980-ndate keskel.
Suvelaulu lugu
Olnud Eesti Televisioonil plaan teha saade Ifist kui armastatud poplauljast. Või mis saade, lausa muusikaline telefilm! Tehtudki. Muu hulgas pääsenud filmi ka Soome laulja Mikko Alatalo suvelaul, millele Reet Linna tegi eestikeelse teksti.
Videosse võetud lugu Salme kultuurikeskuses, kus peale Ifi seisnud laval ka laulukoor. Iff mõelnud, et laul on laul ja las see olla ka ainult laul, miks peaks iga laul hitt olema?
Paar kuud hiljem, kui ilmad juba soojemad, kõlanud „Suvi” mõned korrad raadios. Sellest piisanud, et Rock Hoteli esinemistel inimesed küsinud: „Aga kas te suvelaulu ka teete?” Ei jäänudki Rock Hotelil muud üle kui laul repertuaari võtta.
„Lastelauluke, mis seal ikka. Aga ta on nii deklaratiivne ja otse öeldud. Võib-olla on ta sellepärast peale läinud,” räägib Iff tagantjärele.
Juhtunud see 1984. aastal.
Iff – inimene ja keefir
Käinud Iff 1995. aastal koos Maarja-Liis Ilusaga Eurovisionil Eestit esindamas. Et „Kaelakee hääl” tuli võistlusel viiendaks, mis oli tol ajal seni parim koht, läinud terve Eesti elevile.
Elevile läinud ka Soome piimatootja Valio kohalikud bossid. Mõelnud, kuidas rahva rõõm rahaks teha. Nii sündinudki Maarja-Liisi jogurt. Selle peale olla keegi – ega Iff ka kõike mäleta – raadios või kusagil torisenud, miks nad küll Ifi keefirit ei teinud? Nali läinud rahva seas liikvele ja lõpuks teinud Valio ka partii Ifi keefirit.
Juhtunud 1995. aasta sügisel Tallinnas.
Millega mängis Ifi esimene bänd Müstikud?
Täielik müstika, kuidas nad üldse mängida suutsid.
Kitarrid: Tallinnas Ühenduse pillitöökojast tellitud laudkitarrid. „Nad ajasid asja ära, aga kehvasti. Kitarri ehituses on reeglid, mida peab järgima. Kaela sees peab olema pingutustraat, et kael ei koolduks keelte pinge all. Neid traate seal muidugi polnud. Aga me saime nendega mängitud. Ja mul on kaks sellist kitarri veel (küll mitte korras) alles. Kuigi need pole need, mis meil koolis olid. Sain viimasel hetkel Ühendusest kaks vrakki mälestuseks,” meenutab Iff.
Trummid: Riias tehtud komplekt. „Usun, et praegu mõni 17–18-aastane trummilööja, kellel on valida kõik, mis maailmas toodetakse – tema saaks sellise närvišoki neist, et ei toibuks enam kunagi. Aga meie mängisime nende trummidega,” ütleb Iff.
Mikrofonid: Aidase makiga kaasas käinud ja sõna otseses mõttes seebikarbikujulised mikrofonid. „Jalad keevitati traktorijaamas betooniarmatuuri rauast kokku,” meenutab Iff.
Võimendus: võimendid ja pillid ühendati omavahel televiisori antennijuhtmega. Kaks kitarri ja kaks vokaali käisid läbi 30-vatise võimendi. Basskitarri mängiti läbi KINAP-i kinovõimendi. „See võimendus ajaks inimesed praegu täiesti pöördesse,” naerab Iff.
Kes ta on?
Ivo Linna
Sündinud 12. juunil
1949 Kuressaares
•• Samal aastal on sündinud ka Alla Pugatšova, Bruce Springsteen, Nick Lowe, John Oathes (Hall & Oathes), Billy Joel, Rick Wakeman (Yes), Hank Williams 2, Roger Taylor (Queen), Mark Knopfer (Dire Straits), Phil Lynott (Thin Lizzy), Gene Simmons (Kiss), Tom Waits, Tom Verlaine (Television), Billy Gibbons (ZZ Top), Paul Rodgers (ex-Free, ex-Queen), Joe Louis Walker.
Iff ja tema bändid
•• Müstikud (1966–1967, Kuressaare)
•• Delfiinid/Süsteem (1968, Tartu)
•• Müstikud (1969, Tartu)
•• Varietee Tallinn ansambel jt (1972–1974, Tallinn)
•• Olav Ehala ansambel (1973–1974, Tallinn)
•• Orkester Vana Toomas (1975, Tallinn)
•• Apelsin (1975–1980, Tallinn)
•• Rock Hotel (alates 1979, Tallinn)
•• „Bändi tegemine – kui selleks vähegi soovi – on kogemus, mis jääb sind terve elu saatma, ükskõik mis sust saab, sibi või minister. Aga kui sa kohtud oma kunagise bändi liikmetega, siis see vennaskond-sõpruskond tüüpiliselt säilib,” ütleb Iff bänditegemise kohta.
Iff ja tema plaadid
•• „Apelsin” (1980) – on ja ei ole Ifi plaat. Kuigi Iff on kaanepildil, ei laula ta plaadil mitte noodipoegagi.
•• „Apelsin” (1981) – bändi seniseid menupalu, sealhulgas Ifi lauldud „Shakespere” ja „Aeg ei peatu”, koondav plaat ilmus siis, kui Iff juba Rock Hotelis laulis.
•• „Rock Hotel” (1983) – edu laineharjal ilmunud Rock Hoteli esimese perioodi hitikogumik.
•• „Ivo Linna” (1984) – miskipärast pakkus Melodija Ifile lepingut sooloplaadi tegemiseks selmet teha Rock Hoteli teine kauamängiv. Plaadil on Rock Hoteli lood segamini muude lugudega.
•• „Rock Hotel” (1986) – teine Rock Hoteli vinüül. See pasunatega.
•• „Ivo Linna 93” (1993) – Ifi sooloplaat, mis teadaolevalt on esimene sooloartisti CD Eestis.
•• „Aeg meid muutnud on” (1995) – Rock Hoteli vana kuld laserkettal.
•• „Rock Hotel 20” (1998) – nimestki näha, et Rock Hoteli juubelikogumik.
•• „Kõva ketas” (1999) – Rock Hoteli plaat, mille lood kõlasid kontserdil üldjuhul inglise keeles, said plaadi jaoks eestikeelsed kuued, mis kohe moest läksid.
•• „Rock Hotel 29” (2007) – Rock Hoteli kontserdi DVD, filmitud bändi 29. sünnipäeva kontserdil Rock Cafés.
•• „Rock Hotel 30” (2008) – nimestki näha, et Rock Hoteli juubelikogumik.
•• „Iff Originaal” (2009) – Supernova poisid pakkusid Ifile, et teevad sellise kuuekümnendate produktsiooniga plaadi, tulgu Iff laulma.
•• Tegelikult on plaate, eriti kogumikke, veel ja veel. Aga lõpuni täpne ülevaade, kus või kui palju teda välja on antud, puuduvat ka Ifil endal: „Ma pole seda nii tõsiselt võtnud, et mingisugune au ja kuulsuse riiul teha.”
Muistendid Ifist on kirjutatud selleks tarbeks tehtud intervjuu, Vello Salumetsa „Rockrapsoodia”, Mihkel Trumani „Rock Hotel 30” ja hulga artiklite põhjal.
