"Müstilise Tiibeti muusika" kontserdi patroon on Tema Pühadus Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche.PEETER VÄHI

17 Tiibeti munka annavad tuleva nädala lõpus Eestis kaks kontsert-etendust, kus enamik muusikalis-tantsulisi rituaale tuleb avalikkuse ees esmaettekandele.

Esimest korda sai Eesti laiem avalikkus Tiibeti muusikat kuulda läinud aastal festivalil Orient, kuid seekord on enamik esita-tavaid rituaale täiesti uued. Kavas on budistliku Drikung Kargyudpa koolkonna kaitsejumalanna Achi anumine, laamade kutsumine, Kunring Namnangíi teksti retsiteerimine, raevuka deemoni Mahakala ja Buddha Õpetuse kaitsjale Dharmapalale pühendatud tants, hirve ja pühvli tantsud, teraapiline meditatsioon ning mõtteline eneseohverdamisrituaal

Tiibeti munkade religioossed rituaalid pole õhtumaise arusaamise seisukohalt puhas kunst. Mõningate reservatsioonidega võib seda isegi "tarbekunstiks" nimetada, sest esteetilisest elamusest olulisem on selle muusika religioosne sõnum ja psühhoteraapiline toime. Vastupidi, budistliku mungakaanoni järgi peetakse meelelahutuslikku musitseerimist munkadele isegi äärmiselt ebasoovitavaks tegevuseks. Seetõttu püüabki budistlik templimuusika olla eelkõige vahend vaimse virgumise saavutamisel ning meele vabastamisel pettekujutelmadest ja negatiivsetest tunnetest.

Deemonid välja

Kes tahab, võib rituaalide tervendavas mõjus näha sarnasusi läänemaise psühho-analüüsi meetodiga või ka kristlusest tuttava halbade vaimude väljaajamisega, sest budistlikul meditatsioonil kujustatakse raevukaid deemoneid, kes viivad endaga kaasa needsamad negatiivsed tunded. Buda mungad nimetavad seda lihtsalt vabanemiseks hingelisest saastast, mis takistab jõudmast vaimse virgumiseni.

Tiibeti budismis rõhutatakse iga inimese võimalusi saavutada valgustatus ja seetõttu on pühendumine mõtlusele (meditatsioonile) eriti oluline. Erinevalt kristlusest ei eita budism eri teede olemasolu, mis kõik viivad inimese enda budaloomuse avastamisele. Kõik vahendid, mis aitavad keskenduda sellele eesmärgile, on teretulnud. Eriti peab see paika muusika puhul, mis on ju oma mõjult kõigist kunstidest kõige vahetum.

Omapärane laul

Tiibeti munkadele on iseloomulik küllalt nõudliku teksti retsiteerimisele ülesehitatud unisoonis laulmine. Mungad lasevad oma alumistel häälepaeltel vibreerida madalates registrites ning aktiviseerivad seejuures suuõõne ja ülemised hingamisteed. Seetõttu võib munk tuua üheaegselt kuuldavale kolm või isegi enam nooti.

Tihti saadavad laulu gongid, trummid ja puhkpillid ning täiendavad tantsulised rituaalid. Munkadega on kaasas tantristlik Vadzhrameister, kes kaasab mõnda rituaali ka osa publikust.

Teraapilisel meditatsioonil palutakse publikut kujutleda mõne olulise inimese vastuvõtmist oma mõttelises kodus, nagu mungad võtavad iidse tava järgi vastu Buddha. Esinemise lõpus päästetakse rituaalide jooksul ruumi kogunenud positiivne energia palvete saatel kujundlikult maailmaruumi laiali.

MÜSTILINE TIIBETI MUUSIKA

Esinevad: Buddha mungad (Põhja-India, Tiibet, Nepaal) Bongtul Rinpoche juhtimisel

Kavas: mana, tantsud, laamade kutsumine, teraapiline meditatsioon, palved, teksti retsiteerimine, ohverdamisrituaal Chöd

5. novembril Estonia kontserdisaalis, 6. novembril Vanemuise kontserdimajas kell 19

Korraldavad: Eesti Kontsert ja Drikung Kargyudpa Ratna Shri Keskus

Riitus ja kontsert

Peeter Vähi, kontserdi produtsent

Tiibeti munkade puhul on rituaali osa suurem kui muusikaline kompositsioon. See on võrreldav varajase kristliku muusikaga, kus omaette väärtus on vaimsust kandva teksti muusikaline arendus.

Eestis pole seni sellist hulka tiibeti munki nähtud, varem on Orient festivalil esinenud ainult üks munk. Himaalaja eelmäestiku Jangchub Lingi kloostrisse kutsuti Drikung Kyabgon Chetsang Riponche juhti-misel kokku 12 munka eri maadest, et tutvustada maa-ilmale budismi ja Tiibeti olukorda tantsurituaalide, laulu ja pillimängu kaudu. Juhtusin sel ajal nende harjutamisi seal nägema ja kuulma.

Nimedest tundub, et suur osa munkadest on pärit Indiast, kuid nad on ikkagi tiibeti mungad, kes kannavad Tiibeti traditsioone. Ma ei tahaks üle tähtsustada Hiina aladele jäävate munkade osalemist selles projektis, olgu aga tähendatud, et paljudele neist on kodakondsuseks kirjutatud: riigitu.

Rituaalide selgitused

MANAMINE: pöördumine taevaste olendite poole, paludes neilt õnnistust ja meelerahu.

LAMADE KUTSUMINE: pöördutakse palvega lamade poole, sellele järgneb Milarepa üks lauludest.

MAHAKALA TANTS: Mahakala on tiibeti budismi populaarsemaid kaitsejumalusi, ühtlasi kaastundejumaluse Avalokiteshvara raevukas aspekt.

PÜHVLI TANTS: seotud Chemchog Herukaga.

PIDULIKUD PASUNAD: puhutakse tavaliselt kõrgete vaimulike või riigiametnike saabumise puhul. Eesmärk viie Buddha-perekonna õnnistuse saamine.

KUNRIGI MÄRGIKEEL: auväärse rinpoche eestvedamisel retsiteeritakse kuulsat Kunrig Namnangi teksti, mis toob kaasa puhastumise ning tagab soodsama ümbersünni.

CHÖD ehk mõttes oma keha ohverdamine kuulub tiibeti tantrismi esoteeriliste rituaalide hulka.

TERAAPILINE MEDITATSIOON: Semnyid ngelso on Drikung Kargyudpa koolkonna unikaalne lõdvestumismeetod, eriti sobiv õhtusel ajal.

HIRVE TANTS: kaks maskides munka ei kehasta päris hirvesid, need on justkui taevaste olevuste manifestatsioonid, kes on maa peale tulnud hirvede kujul.

DHARMAPALA TANTS: Dharmapala – Buddha Õpetuse kaitsja, kes on ilmutanud end ülimalt raevukal kujul. Sõjaka muusika eesmärgiks on hävitada meis kõik negatiivne.

HEAENDELISED PALVED: rituaalse kontsert-etenduse lõpuks retsiteerib munkade kogu väga võimsaid palveid, milles palutakse tervist, jõukust, kõrgeimat tarkust ja õnne kõigile olendeile.

Munkade pillid

Dung-chen – 1,5–3 meetri pikkune hiigelpasun

Kang-dung – trompet, mida algselt valmistati tütarlaste reieluudest

Dung-dkar – mereteo kojast tehtud puhkpill, mille heli sümboliseerib andumust ja puhtust

Rgyaling – suguluses oboega, pillil on kuus-seitse auku, lisaks üks tagaküljel, selle pilli puhumine nõuab vilumust ja vastupidavust

Driblu-kelluke – mängimisel hoitakse vasakus käes, parem käsi on samal ajal teise rituaaleseme, dorje päralt.

Damaru – liivakellakujuline väike trumm, mis on valmistatud kahest inimese koljuluust. Pilli külge on kinnitatud kaks väikest pallikest, mis vibutamisel pendeldavad ja põrisevad.

Silnyen ja rolmo – vasktaldrikud.