Musta laega saalis tänati kulka kõrval ka jumalaid ja jumalannasid

Eilsel kultuurkapitali kirjanduspreemiate jagamisel riisus koore ehk sai nii esseistika kui ka artikli preemia literaat Hasso Krull.

Tänukõnes avaldas Krull au „kõigile inimestele, lindudele ja loomadele, jumalatele ja jumalannadele, sest nendeta poleks kosmost, pärimust, kirjandust, ei kirjanikke ega ka lugejaid”.

Krulli võit ei tulnud just suure üllatusena, ent paljudele võib tavatuna tunduda Mait Vaigu võit proosa kategoorias. Seni peamiselt laulutekstide autori ja muusikuna tuntud Vaik sai preemia oma jutustusekogu „Meeleparanduseta” eest.

Põhikategooriate eest auhindu jaganud žürii esimees Berk Vaher mainis, et tänavune žürii ei hinnanud kõrgelt autorite liigset enesekindlust ega lugejast üleolekut, samuti loobuti tubli käsitöö tunnustamisest. Kaotajatel soovitas Vaher lohutuseks tunda rõõmu avaldamisest, lugemisest ja kajastusest. Ühtlasi palus ta meeles pidada luuletaja Lembit Kurvitsa saatust, kelle tuhastatud põrm langetati väheste leinajate juuresolekul Metsakalmistul mulda just emakeelepäeva hommikul.

Laureaadid 2017

Ilukirjanduslik proosa: Mait Vaik „Meeleparanduseta”

Luule: Vladislav Koržets „Laulud või nii”

Näitekirjandus: Paul-Eerik Rummo „Taevast sajab kõikseaeg kive”

Laste- ja noorsookirjandus: Aino Pervik „Hädaoru kuningas”

Esseistika: Hasso Krull „Mõistatuse sild”

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest: Riina Jesmin, Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek” ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad” tõlked rumeenia keelest

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest: Merike Lepasaar Beecher, Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel” tõlge inglise keelde

Mõttekirjanduse tõlkeauhind: Triinu Pakk, Edward Gibboni „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajaloo” tõlge

Vabaauhind: Tõnis Tootsen „Esimene päev”

Artikliauhind: Hasso Krull „Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika” (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule „Kõik redelid on tagurpidi”)

Venekeelsete autorite kirjandusauhinnad

Aurika Meimre: „А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты”. Комментарий”

Ljudmilla Kazarjan: pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas, sh luulefestivali Ландшафтный фестиваль поэзии korraldamise eest