Meie teise Maroko-reisi esimene seiklus viis meid Sahara kõrbe ja see oli ka eelmisest reisist kripeldama jäänud lahtine ots.

M’Hamidi jõudsime õhtuks ning esimene suutäis liiva andis õppetunni, et rätik käib kahekordselt ümber pea ja päikseprillid sinna peale. Meie giidi sõnul ei olnud see tuul sugugi tavaline – tavaliselt pidi õhtul kella 18 ajal olema täielik tuulevaikus, kuid järgmine päev algas samasuguse kerge liivatuisuga, mis jätkus kogu ülejäänud Saharas veedetud aja.

Esimene päev möödus kaamelite seljas ning viis meid õhtuks berberi telklaagrisse, kus saime ainulaadse ööbimiskogemuse. Meid võõrustanud berberid juhtisid meid pärast õhtu-sööki telki, kus meie üllatuseks olid isegi korralikult ära tehtud voodid. Üürike oli aga meie rõõm…

Veidi pärast kerratõmbamist jõudis meile kohale, et telk, mis oli kokku pandud vaipadest, lasi kõvema tuulega peenikest liiva läbi. Kuna väsimus niitis meid suhteliselt kiiresti maha, siis seda põnevam oli hommikul ärgata ja avastada, et see, mis oli eelmisel õhtul padi, oli nüüd hoopis liivakuhi. Õnneks viidi meid vahepeal pesema, et järgmise päeva liivale ruumi teha.

Järgmisel päeval ootas meid ees kolmetunnine off-road-džiibisõit kõrgemate luidete juurde ja see oli tõesti ootamist väärt, sest vaade, mis 300 meetri kõrgustele luidetele avanes, oli tõesti suursugune. Tundsin ennast seal päikeseloojangus värvi muutvate liivamägede keskel just nii väiksena, nagu olin ette kujutanud. Järgmisel päeval olid lapselikus vaimustuses üles-alla ronimisest valusaks jäänud lihased just nagu märk millegi suure saavutamisest.

Hipilinn ja inimnäoline islam

Meie järgmine sihtkoht oli Essaouira, Jimi Hendrixi 1960-ndate narkokoloonia. Pool linna on täis müüte ja lugusid kuulsast lauljast, kes Wikipedia andmeil külastas Essaouirat küll ainult ühe korra, viibides seal kaks nädalat.

Õnneks on 1960-ndate hipilinna imago teinud linnakesele ainult head. Inimesed (sealhulgas müügimehed) on chill’id ning kogunevad igal õhtul linnamüürile vaatama, kuidas päike ookeani vajub. La shukran tähendab siin tõesti la shukran (ei, aitäh – araabia k) ning käsitöötoodete hinnad ei alga 80 korda õigest hinnast kõrgemalt. Meie Essaouirast leitud uue sõbra Brendoni sõnul tuleb see sellest, et peaaegu kõik tõmbavad siin veidike “hasˇsˇi” ja sellepärast on ka elu lill.

Ameeriklane Brendon oli Essaouira lähedal elanud üle aasta, õppinud rahukorpuses töötades ära ka berberi keele ning elanud enamiku aega kohalikus peres. Meie pakkusime talle võimalust suhelda üle pika aja inglise keeles ja vastutasuks nägime siseõuedes asuvaid täiturge, kus müüdi ja parandati kõike võimalikku, ning seda, kuidas eristada hea ja halva kvaliteediga hašišit.

Brendon oli suurepärane jutuvestja ning temaga koos veedetud aeg muutis paljuski meie arusaama kohalikest tavadest. Enamik eurooplasi on veendunud, et muslimi naised pole vabad, sest nad peavad kandma pearätti ning pikka jellaba’t. Ent üks kohalik neiu vastas sellele: “Mis on suurem vabadus – kas see, et ma pean veetma hommikul mitu tundi meiki ja soengut tehes, või see, et võin rätiku pähe tõmmata ja selle pärast mitte muretseda?”

Samuti ei ole traditsioonilise riietuse kandmine Brendoni sõnul naiste represseerimine, vaid kaitsmine, kuna “enamik mehi on sead ega suuda ennast kontrollida”. Mikropükse kandev turistineiu ei tõenda küll kellelegi oma vabadust. Pigem seab ta ennast ohtu, reklaamides end valesti riigis, kus naise alaselja põgusalt puudutamine mõjub meestele kui hard-core-porno.

Kui Maroko avalikku elu valitsevad mehed, siis naiste päralt on hammam: koht, kuhu taanduda, suhteid arutada, abikaasasid taga rääkida ning omaette olla. Kui väljaspool kodu käituvad Maroko naised erakordselt tagasihoidlikult, siis pärast hammam’is käiku teame, et see on nii vaid vastassugupoolega suheldes.

Laupäeva õhtul hammam’isse sisse astudes oli isegi eestlasel veidi ehmatav näha sellist hulka paljaid kehasid. Saunas kasutavad Maroko naised pehmeks ja mõnusaks saamiseks ikka hennat, savi ja muid looduslikke vahendeid. Iga enesest lugupidav naine on altpoolt täiesti raseeritud ega häbene sugugi uurida, miks sina seda pole.

Tegelikult on inimesed siin- ja sealpool Vahemerd sarnased. Minu kohalik sõbranna Rashida ütles pärast hammam’it minu nahka puudutades: “Niiiice, your boyfriend – no sleeping tonight!”