MUUSIKA: Kahe rahva kultuuripärand
Ühine identiteet ning asjaajamine oli just tekkimas, kui rohkem kui 700 aasta pikkune ajalugu nõukogude võimu poolt praktiliselt üleöö julmalt katkestati ja “rannarootsi rahvas” hajus üle mere. Rannarootsi muuseum Haapsalus on kindlasti parimaid paiku, kus teemast hea ülevaate saab.
Nii Eestis kui Rootsis täheldatakse viimsel ajal üldsuse suurenevat huvi rannarootsi kultuuripärandi vastu. Möödunud aasta kevadel sündis mõningatel ärksatel rahvamuuskutel kontsertsarja “Kuldne Rootsi aeg” käigus spontaanne idee välja anda CD möödunud aegade eestirootsi ehk rannarootsi lugudega.
2001. aasta augustis ja septembris salvestatigi Püha Olavi kirikus Vormsi saarel, Norderöni kirikus Rootsis ja stuudios rannarootsi lauludest CD-materjali jagu lugusid. Eeloleval nädalavahetusel seisab ees kolm kontserti, mis tutvustavadki omaaegseid rannarootslaste koraale ja ühtlasi valminud CD-d Strand...Rand.
Ettevõtmise “peasüüdlane” on umbes kümne aasta eest esivanemate kodumaale naasnud rootsieestlanna – ning oma päritolult üksjagu ka eestirootslanna – viiuldaja Sofia Joons. Tema esivanemate Juminda rannast pärit harus on üksjagu ka Naissaare-Viimsi rannarootsilist päritolu. Oma viiulimänguga kuulub Sofia kindlalt “pärisrootsi” traditsiooni. Seda intonatsiooni ja mängu-dialekti ta ei saa ega tahagi muuta. Ometi tunneb ta end kodus ka eesti viiulirepertuaaris, õpetab seda pilli ja õpib juurde veel ka teiste rahvaste viiulimõtlemist.
Ainulaadses projektis ühe rannariba elanike vanadest lauludest liitusid temaga maailmanimega noor lauljanna ja viiuldaja Emma Härdelin (ansamblid Triakel, Garmarna) ja Janne Strömstedt harmooniumil (ansamblid Triakel ja Hoven Droven) Rootsist. Lõuna - Eestist pärit noor lauljanna ja viiuldaja Meelika Hainsoo esindab eestikeelset traditsiooni. Kannelt mängib plaadil ja avalikel kontsertidel Toivo Sõmer.
Ent CD Strand...Rand on oma põhiosas siiski kolme huvitava ning andeka noore naise isikupärane mõtisklus läbi rannarootsi rahvapäraste koraaliviiside. Selle suhe kuulajasse on vahetult mõtte- ja tundekeskne. Kuigi koraalid on vanad, kõnelevad need läbi igaviku ja esitajate nooruse ikka ka igapäevasest olemisest siin ja praegu.
Oma ajaloolis-geograafilises ainukordsuses võiks rannarootsi traditsioon pakkuda huvi nii ida kui lääne suuna esindajaile ning tutvustada olulist osa eesti kultuuripärandist, mis ühest küljest rõhutab põliseid seoseid Põhjalaga, teisalt aga näitab Eestit kui vaimselt avatud kultuuride kohtumispaika.
Rootsi muusikute osavõtt antud projektist aitab laias maailmas kõlapinda tekitanud, üha kasvavat huvilainet põhjala etnomuusika vastu laiendada ka meie tegemistele muusikavallas. Huvi põhjala etnomuusika vastu, on tänu sellele, et keldi laine vaimustus mõne aja eest laiadesse massidesse jõudis, kõikjal jõudsalt kasvamas.
“Eestlastel oleks praegu ühe põlvega sellelesamale reele toetudes hea võimalus ka oma rahvapärandiga laia maailma minna,” arvab üks selle projekti korraldajaid Jaak Johanson.
Haldjakingitusena sattus plaadi ilmumine ja esitluskontserdid kokku Rootsi kuningapaari külaskäiguga eestirootslaste juurde – seoses Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku taaspühitsemisega. Muuhulgas sõidavad kõrged külalised visiidi ajal ka Haapsallu Rannarootsi muuseumi kaema.
Estlandssvenska koraler/Rannarootsi koraalid
Sofia Joons - hiiu kannel, viiul, laul
Emma Härdelin - laul
Meelika Hainsoo - laul, hiiu kannel, kannel
Toivo Sõmer - kannel
Janne Strömstedt - harmoonium
3. 05 Tartu Pauluse kirikus kell 19
4. 05 Tallinna Püha Katariina kirikus kell 18
5. 05 Haapsalu Toomkirikus kell 20
