Spinningwheels Drive Bandi (SDB) muusikas kuulen kaht vastuolulist agendat: ühtaegu kõigist piiridest üle mineku puhast rõõmu ja küllaltki jäika arusaama muusikalisest avangardist. Kuidas need kaks kokku sobivad?
Kevin Shea: Enne selle plaadi salvestamist ei olnud me triona koos mänginud. Tim ja mina ei tundnud Rainerit ja meil ei olnud spetsiifilist muusikalist agendat, ainult ebamäärane oletus, et see saab olema mingit sorti improvisatsioon. Muusika tõeline olemus pole selles, mida sa intuitiivselt aimad, vaid ilmutustes, mille sa kaevad välja oma loodetavasti üha arenevast interpretatsioonioskuste pilvest, mida sa oma intuitsiooni lahtimõtestamiseks kasutad. Teisisõnu, vastutades oma intuitsiooni eest ja kaheldes nendes intuitiivsetes, isikupärastes ja iseeneslikena võetavates ootustes, Wynton Marsalis (USA džässihelilooja ja trompetist – toim) sureb ja džäss saab jälle vabaks… Sel juhul meie muusika kõlab näiteks nagu tõlgendus džässist, mitte avangardist.
