Laulud tunduvad väga pikad, lausa lõputud. Tegemist on prooviprotsessi algusega, mille kohta näitleja teab, et see tuleb lihtsalt üle elada.

Evald tunneb muret, kas naissoole selles tükis mitte liiga ei tehta ja kas meie kui naised end mitte solvatuna ei tunne. Küsimusele järgneva pausi ajal tõusevad naiste kulmud imestusest juuksepiirini ja keegi poetab diskreetselt, et asi oleks nagu täpselt vastupidi. Ivari selgitusest koorub välja tõsiasi, et keegi selles tükis pole loll.

Lõõbitakse veel piletimüügi teemal ja välja lendab mõte teha sooduspilet kärgperedele, samuti tasuta pilet heteroseksuaalsetele abielumeestele, kes tulevad etendusele oma naisega.

T: Avastan, et olen kahestunud. Prooviplaani lugedes pean arvestama aegadega, kus on kirjas kas „Kristel” või „Naised”.

„Naised” on üks tegelane näidendist, terviklik organism, mis moodustub seitsmest indiviidist. Ivaris tundub see tegelane juba elavat ja hingavat. Meil, seitsmel naisel, tuleb „Naised” ühiselt elustada. Elustada tegelane, kes ei takerdu probleemidesse, egosse, kelle jaoks hierarhia, võitlus ja enesekehtestamine on naljakas, kes ei upu emotsioonide sogases vees. Kõik teadaolevad ja tugevalt inimteadvuses kinnistunud paradigmad seatakse kahtluse alla, ja mitte kriitiliselt, vaid asendades oma nägemusega sellest maailmast, pikemalt arutlemata, toimides.

Tervendav on üldisi ja isiklikke dogmasid õhkida. Lihtsalt, nagu seebimulle. Tervendav on teha seda ühiselt.

Õhtul olen maal ja värvin suureks kasvanud poiste jalgpalliväravat siniseks. Vaatlen, kuidas neli meest neli tundi paadimootoriga jukerdavad. Mõistatan, kuidas see neid ära ei tüüta. Pärast sööme koos sooja suitsukala.

K: Teatri hoovi on tekkinud hiiglaslik porilomp. On valida, kas astuda kederluuni karastavasse vihmavette või ragistada läbi märja põõsa. Valin põõsatee ja litsun end niiskesse lehestikku, painutades oma keha helehalli džiibi järgi, mis enne mind on end sinna tugevalt surunud. Sellest kujuneb päris kena maadlus, võiks isegi öelda, et midagi seksuaalakti sarnast.

Värskendavast kaisutusest vabanenud, sisenen majja, tõmmates käega üle näo, et kustutada toimunu jäljed.

Ust avades näen, et ühel pool laua otsas istub Ivar, tema vastas Madis. Laual on mõõk. Naised sekundeerivad kahelt poolt. Madis on endassetõmbunud. Ivari lause peale, et selles tükis keedetakse meeste maailm seebiks, tuleb Madise poolt must vaikus. Küllap on see mull, millesse ta on sattunud, tema jaoks liiga äkiline, mõtlen endamisi.

Pärast proovi seisame Katriniga segaste pilkudega teatri ukse taga. Raske on kohe ümber lülituda ja eluga edasi minna. Pakun, et võin ta auto koju viia, et ta saaks Hugoga veel pisut jalutada ja pead tuulutada, tema kodu jääb mulle tee peale. Me ei suuda otsust vastu võtta ja udutame edasi, kuni tuleb Malle, kes teab oma soove ja tegemisi. Asi laheneb.

Sõidan rattaga läbi linna. Suvise Tartu tühjus on fenomenaalne, selles on eksistentsiaalset mõõdet. Tartlased hülgavad oma kodud ja pakuvad üksildastele uitajatele unenäolist elamust. Sõidan üle Toome, kus kraaksub kaks varest, ja olen unustanud kõik plaanid, mis tänaseks tehtud olid.

N: Väljas paistab päike. Saali külmas töövalguses on markeeritud mängupaigas asuvad objektid. Istun juhuslikule pingikesele, mis osutub lõkkeäärseks kiviks. Silmadega saalis kobades katsun ruumi haarata ja näha kaevu, nõlvu ning põõsaid. Käikude ettekujutamisega tekib raskusi, sest kogu lava saab kaetud veega.

Mäng meeste peale, mis avaldub niidirullidega veepudelite loopimises, selle reeglipäratus nakatab meid kõiki. Piret esineb küll jõulise avaldusega, et viskemängud pole naiste ala, ja Ivar tituleerib selle seksistlikuks, kuid mõne aja pärast kummutab Piret ise oma väite, jäädes ennastunustavalt niidirulli loopima ja olles hasardis oma tabavusprotsendist, mis on muljet avaldav. Ivar pärib talt võimaluse järele proovi jätkata. Pärast lõunat tuleb Janek ja paiskab naiste sekka ürgmehelikku energiat, ulgudes kaamoslikus sangarivalus. Lõhe naiste ja meeste maailma vahel hakkab kuju võtma ja see on tõeliselt lõbus.

R: Kristelle, üks lastest, kes etendustes kaasa hakkab mängima, kantseldab nii loomulikult Hugot. Pilk jääb aina nende peale.

Mõtlen, et maailm on küll parem paik, kui see lavastus on sündinud. Vähemalt me kõik teeme kõik selleks.„Naised valitsevad maailma ehk Opus Geograficum”••Autor ja lavastaja Ivar Põllu

••Osades Maarja Jakobson, Katrin Pärn, Malle Pärn, Kristel Leesmend, Piret Simson, Ragne Pekarev, Maria Soomets jt

••Alates 8. augustist Raadi väljal