Nädalalõpu kontserdid tähistavad lihavõttepühi

Kannatusnädalaks ja ülestõusmispühadeks on Tallinna muusikaelul pakkuda erakordselt mõjuvaid teoseid: öised responsooriumid ja uhke romantismiaja “Reekviem”.

Kannatusnädala meeleolu saab ainulaadsetelt öistelt liturgiatelt, mille toob publiku ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kolmel ööl kantakse ette 16. sajandi itaalia helilooja Gesualdo kannatusaja responsooriumid ja vahele kõlavad gregooriuse laulud ansamblilt Vox Clamantis. Need lisavad konkreetse päeva värvi – on ju kuni tänaseni gregooriuse laul katoliikliku liturgia emakeel.

##Sõnapaariga Triduum Paschale tähistatakse Vaikse Nädala viimast kolme päeva, kus meenutatakse Jeesuse ja jüngrite Paasapüha söömaaega (Suur Neljapäev), kannatusi ja ristilöömist (Suur Reede) ning surma ülestõusmise lootuses (Vaikne Laupäev).

Paasapühad tähistavad judaismis juutide lahkumist Egiptusest, aga 2000 aastat tagasi Paasapühade ajal toimunud Jeruusalemma sündmused on saanud kogu kristluse aluseks. Seetõttu on eriline ka neid päevi käsitlev kristlik liturgia.

Carlo Gesualdo (1560–1613) suhe responsooriumitekstidesse on sügavalt intiimne, tõsiusklik ja harras. “Tema tekstikäsitlus jõuab tasemele, mis on väga lähedane gregooriuse laulu väljenduslaadile,” väidavad dirigendid. Sõna on ”Kannatusaja responsooriumite” nurgakivi, võti selle muusika mõistmiseks.

Noor dirigent Mikk Üleoja kiidab ka Gesualdo muusikat jõuliselt illustreerivaks – rikkalik väljendusvahendite kasutamine muudab toimuva kuulaja jaoks elavaks, temast saab sündmuste vahetu osaline.

Need on leinapäevad enne rõõmupüha ja seetõttu itkutakse öistel teenistustel prohvet Jeremia lamentatsioone, mis vahelduvad jutustavate responsooriumitega. Oma erilisuse tõttu on see teema ärgitanud paljusid heliloojaid neid tekste muusikasse valama. Gesualdo “Kannatusaja responsooriumid” on esimene täielikult meie ajani säilinud, neid päevi kujutav muusikaline tervik.

Sama kujundliku helikeelega romantismiajastu kohta oli orkestrimuusika suurkuju Berlioz. Tema 21-aastaselt kirjutatud ”Reekviem” oli mõeldud napoleonlikult võimsaks teoseks Prantsusmaa kõigi kuulsate kangelaste mälestuseks. See on rahvahulkade muusika, kus hiigelorkestris annavad tooni puhk- ja löökpillid. Samas on üllatavaid värve ja harrast vaikust (viimane osa Agnus Dei).

Kaunis peaks tulema koorikõla, mis on pandud kokku Ellerheina tütarlastest ja RAM-i meestest. Teose emotsionaalne skaala on lai ja tugev kuulamiselamus peaks olema tagatud.