Naistefilm ilma meestejahita
Mõlemad naised hakkavad süüa tegema, sest neil on igav. Juliet (Amy Adams) ei rahulda nüri kontoritöö, Juliat (Meryl Streep) USA diplomaadi tegevusetu abikaasa seisund. Nii toovad naised kire ja eneseteostuse oma ellu köögi kaudu.
Kahtlemata on sellises filmiretseptis palju östrogeeni ja paremat ajupoolkera, aga loogilisematel natuuridel ei tasuks siiski ehmatada. Lõpuks võib söögitegemise võrdsustada mis tahes teise hobi või tegevusega, mida saab harrastada entusiasmi ja vaimustusega. Pealegi on omamoodi haruldane, et naistest rääkivas Hollywoodi filmis pole meeleheitlikku meeste tagaajamise liini.
Vanem lugu keskendub Julia Childile. Teisel pool lompi, kodus saab temast absoluutne kokandusautoriteet ja naine, kes õpetab Ameerika koduperenaised süüa tegema. Ta on esimene, kes arvab, et toiduvalmistamine ei pea olema lihtne poolfabrikaadi pannile viskamine – Julia Childi jaoks on küpsetamine meisterlikkust nõudev kunst ja sealjuures õpitav. Lähim kohalik Childi vaste võiks olla ehk 1970. aastate telestaar Lilian Kosen-kranius, kes tegi omal ajal oma 700 „Vaata kööki!” saadet.
Kaks lugu elust enesest
Igal juhul ei teadnud kolmekümneselt diplomaadile mehele läinud Julia kokandusest enne abikaasaga Pariisi kolimist suurt midagi. „Julie & Julia” näitabki seda, kuidas kohatult pikk ja valjuhäälne Julia seksistliku (ainult mehed saavad olla head kokad) ja ksenofoobse (ameeriklased on lollid ega tea heast toidust midagi) prantsuse kokakooli läbi teeb ning lõpuks kokanduspiiblit koostab.
Omaette meistritükk on see kokanduspiibel hiljem poolfabrikaadiusku USA kirjastajatele söödavaks rääkida (ta saab sellega hakkama ja nüüd seisabki „Mastering the Art of French Cooking” USA pereemade raamaturiiulis Benjamin Spocki lastekasvatusõpiku kõrval).
Filmi tänapäevases pooles on luubi all läbikukkunud kirjanik Julie Powell. Tema võtab nõuks aasta jooksul kõik Childi raamatu retseptid läbi proovida ja sellesse puutuv blogisse kirjutada. Praktikas tähendab see 365 päeva, 524 retsepti ja ühte pisikest kööki. See õnnestub ilmselgelt, sest film on tehtud just tema selleteemalise raamatu järgi ja sealt nimegi saanud.
Paremini õnnestunud on siiski filmi minevikule keskendunud pool. Selles on ilmselt süüdi kahe naise loo erinev emotsionaalse intelligentsuse tase. Julia ja Paul Childi abielu on teineteisemõistmise musternäide: nad hoiavad argimured armastusest lahus ega lase esimestel teist rikkuda. Lisaks on Julia Child koomiliselt veider daam, aga tal on mure kõrvale tavaliselt panna ka rõõm. Julie Powell sulandub ühiskonda pealtnäha paremini kui Julia Child, kuid leiab tihemini põhjuse õnnetu olla ning valab frustratsiooni välja abikaasa peal. Naised ei kohtu omavahel kunagi, ometi on ühel teise elule väga suur mõju.
„Julie & Julia” on selline film, mis jookseb ladusalt edasi, tõmbab vaatama ja paneb unustama, et kusagil mujal on olemas veel midagi. Selles mõttes on „Julie & Julia” režissöör ja stsenarist Nora Ephron saanud hakkama mõnusa Hollywoodi filmiga, mis võib väga vabalt saada koha hea tuju filmide klassika ridades.
Julie & Julia
USA 2009
R: Nora Ephron
O: Meryl Streep, Amy Adams, Stanley Tucci, Chris Messina
Tallinna kobarkinos
