NAK-i väike pornoraamat maitseb kui räim tomatis

Noorte Autorite Koondise värske pornoraamat näitab, et eesti keel on väga seksuaalne.

 Tartu Noorte Autorite Koondisele (NAK) tunduvad meeldivat väikesed asjad. Naklaste vanem liikmeskond armastab oma esinemistel lugeda vemmalvärsse kas väiksest perenaisest, luuletajast või õlletehasest. Nüüd on päevavalgust näinud piibelliku eessõnaga teos “Väike pornoraamat“, milles on trükitud viimase kuue aasta pornoteemalised keelemängud. Aleksandersuumanlikke ega Ilmar Laabani mõõtu keelevirtuoossusi raamatus ei ole, küll on siin suurel hulgal kalambuuritsemist (“käskiv joogaporno: pane endale kõrva taha”).

Nak-i elujõulisust näitav liiga ilusas punases kvaliteetses köites üllitis (viimane kogumik “Emajõe kondor” ilmus viie aasta eest) on n-ö siseringi killukogumik. Kuid ka teistel keeletundlikel ja mitte väga puritaanliku ellusuhtumisega inimestel on seda naljakas sirvida. Tsitaadimaigulised lausejupid mõjuvad nagu ajalehtede viimase lehekülje anekdoodid – huumorit on, aga alati naerma ei aja, üle kahe korra lugeda ei viitsi ja parimad palad räägitakse sõpradele.

Teose kõige suurem pluss on kirju pornokäsitlus: räägitakse loomadest – “budistlik loomaaiaporno: laamal on jakk seljas”; tehakse geomeetrianalju – “ettevalmistav sõõriporno: sebin ringi” jne. Kuna teema on niigi kindlalt piiritletud, siis muidu oleks igav. Järjest lugedes leevendab pealetükkivat tüdimust naklaste loomingu tugevaim pool – laiahaardeline huumor, oskus naerda enda ja teiste üle. Nii on pigem esinemisraamatuna mõjuvas kogumikus muigamist hõimurahvaste (“läti kaugporno: põrutas viie meetri pealt latti”), kirjanduse ja kõige igapäevase üle (“võrnoporno: panen vastuse lukku”). Tuleb välja, et eesti keele seksuaalsuse gamma on vägagi mitmekülgne, justkui oleks rahvusele märgiks pandav tuimus alateadlikult oma kire verbaalses suhtluses leidnud.

Leidlikud kommentaarid

Muhedalt konstrueeritud keelemängud ei mõjuks pooltki nii koomiliselt, kui poleks kommentaare. Selle peale naljalt ei tule, et “sain ülikooli” on “eriti räige grupiporno”. Samuti saab teada, mis on “Tallinna noorte kirjanike, äiu- või multidiskursiivne reedeporno”. Need on paljuski huvitavamad ja leidlikumad kui kalambuurid.

Teos ei kuulu eesti kirjandusklassika šedöövrite hulka. Kuid igavleva seltskonna lõbustamiseks ning teismeliste tärkavale seksuaalsusele on pornoraamat tänuväärt ajaviide. Kes lugeda ei taha, võib pilte vaadata ja kes on loomingulisem, saab ise edasi panna.