Mida sa teed, kui sul on suur pere, aga ei ole tööd, elukohta, süüa, vett ega käimlat? Kusjuures elukohta ei ole sul sellepärast, et režiim küüditas su kodust ja juurte juurest elama tuulisesse kõrbesse. Ja tööd ei ole, sest režiim otsustas sulle hariduse andmata jätta. Ja unustage puud, peenrad ja heinamaad, sest Cape Flats, kus asuvad Kaplinna agulid, on üks viljatu liivaväli. Suures plaanis on Kapimaa küll üks maailma liigirikkam piirkond – ühega viiest maailma suuremast lillekuningriigist, mille looduskaitsealad ja veiniistandused on maailmatasemel, kuid… Ühesõnaga – mitmekesisus on maksimaalne. Siin leidub kõike, ka viljatut tühermaad. Kirsiks tordil on apartheidi ajal kehtima hakanud seadus, mis keelas linnas maaharimise. Nii jõutigi olukorda, kus inimeste teadvusest on kadunud elementaarne oskus porgandeid kasvatada.

Teisipäevahommikune ekskursioon viibki meid sellel tolmusel viljatul tühermaal asuvasse köögiviljaaeda, kus käib parasjagu saagikoristus. See kõrgepingeliinide all asuv aed on üks mitmesajast kogukonnaaiast. Ühelt poolt piirneb see maanteega, teistel pooltel pole muud kui hulgaliselt „slummiarhitektuuri” näiteid, taamal laiub magav hiiglane (just sellise kujuga paistavad siit linna keskel kõrguvad mäed). Parasjagu töötab aias kolm koosa vanaprouat. Kellelgi neist pole tööd ega maad, on hoopis tööta ja maata lapsed ja lapselapsed, keda vaja ülal pidada. Linnalt laenatud maal asuvas kogukonnaaias töötades saavad nad oma muredele leevendust.

Uus majandusmudel

Aedade kett on osa Abalimi Bezekhaya (seal kandis domineerivas koosa keeles tähendab see kodus kasvatajaid) nimelisest organisatsioonist, mis on Kaplinna slummides tegutsenud 1980-ndatest alates, ning selle üks algataja Rob Small ütleb igasuguse valehäbita, et organisatsiooni eesmärk on luua uus majandusmudel.

„Siin piirkonnas on 40% tööealistest inimestest töötud. Arvestades, et riik on praeguseks olnud 20 aastat vaba, teeb see pisut kurjaks. Üks asi, mida valitsuse abi edasi ootamise asemel teha saab, on hakata ise jälle maaviljelusega tegelema. Meie vanaisadel polnud küll eriti raha, aga nad suutsid ennast ära toita,” räägib Small kaduma läinud oskusest.

Abalimi on näidanud, et maaviljelusega on võimalik teenida raha ka väikese maalapi pealt. „See ei ole Mercedese raha, aga seda on piisavalt ja lisaks saab siit palju värsket orgaaniliselt kasvatatud mürgitamata toitu.” Lõpuks näeb ekskursioonile läinu, kuidas see toimib. Siin on aiakeskus, kust saab aiandusõpet, istikuid ja sõnnikut. Olemas on ka jaotuskeskus, kus kohalikud ja ka Euroopa vabatahtlikud teisipäeviti korjatud köögiviljad kastidesse pakivad ja siis jaotuspunktidesse viivad, kust jõukad inimesed neid kord nädalas ostmas käivad. Rob Small ütleb, et Abalimi toodang on supermarketite jaoks liiga kallis, sest marketi juurdehindlus on nagu on. „Mõttekam oli päris oma turustusskeem välja mõelda.” Kõige ambitsioonikamatele on Abalimil olemas ka koolituskeskus, kust saab kätte nii arvuti- kui ka raamatupidamisoskused. Nüüd juhatab Abalimit Cristina Kaba, kangelaslikult teotahteline daam, kelle ametlik haridustee katkes algkoolis.

1980-ndatel alustanud Abalimi juures avanebki haruldane vaatepilt sellest, kuidas üks organisatsioon täidab omaleiutatud majandussüsteemiga tühimikku, mille on jätnud tähelepanuta vaid suurtalunikke toetav riik.

„Alguses tulid meile tööle ainult naised, mehed suhtusid üleolevalt ja otsisid teenistust vanamoodi,” räägib Small. „Viimastel aastatel, kui on näha, et Abalimiga teenib raha, on ka mehed tulema hakanud.” Seegi ei läinud käima sünnitusvaludeta: „Kui mehed naiste kõrvale kogukonnaaedadesse tööle tulid, hakkasid nad kohe kodusel sisseharjunud kombel naisi käsutama. Aga naised olid aedades töötanud kauem ja teadsid aiandust juba paremini. Nende eneseusk oli sedavõrd kasvanud, et nad lõid mehed aedadest minema.” Nüüd ongi Abalimi meesteaiad naisteaedadest eraldi.

Autor oli Lõuna-Aafrika Vabariigis programmi GLEN raames, mis on 11 Euroopa Liidu liikmesriigi koostööprojekt maailma­hariduse edendamiseks. GLEN-i koordineerib Eestis MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab Välisministeerium.

LAV

Kaplinn

•• Linna asutas 1652. aastal Hollandi Ida-India Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele.

•• Kaplinnas elab 3 497 097 inimest, mis teeb sellest suuruselt teise Lõuna-Aafrika linna.

•• Kannab hüüdnimesid The Mother City ja The Tavern of the Seas.

•• Räägitakse afrikaani, inglise ja koosa keelt.

•• Kõrgeim punkt 1590,4 meetrit, madalaim null meetrit üle merepinna.