Nancy Hatch Dupree — afgaanide ajaloo elav mälu


Õnne Pärl portreteerib mõjukaimat valgenahalist Afganistani kultuuriajaloo tundjat Nancy Hatch Dupreed, kelle asutatud Afganistani keskust Kabuli ülikooli juures toetab Eesti poole miljoni krooniga.

Kabulis elades on võimatu mitte teada naist, kes on pühendanud pea pool sajandit Afganistanile. Esmamulje Dupreest on petlik – habras hõbejuukseline vanaema, keda kujutleks lastelastele pirukaid küpsetamas. Ent vesteldes pilt muutub: ligi 80-aastase pisut lapsikult nõudliku häälega daami kõnestiil sobiks kogenud poliitikule. Avaldused on kindlameelsed ja väljendus kadestamisväärselt vaimukas.

Dupree seisab sirgelt keset oma kontorit, pärides iga afgaanist kaastöötaja pere järele. Kui ei teaks, et ta on esimest päeva lahaseta, laseks end väliselt pingevabast rühist ära petta. Murtud jalaluu lugu on Dupreele iseloomulik: vastavalt arsti ettekirjutusele peaks vanaproua praegu paranema oma kodus, mis asub Pakistanis Peshawaris. Ometi on ta Kabuli ülikoolilinnakus asuvas Afganistani keskuses. Esimest päeva lahaseta ja püstijalu.

Jalutades mööda raagus puudega palistatud alleed Kabuli ülikooli raamatukogu poole, et heita pilk selle ruumides asuvale Dupreede abielupaari raamatukogust välja kasvanud arhiivile, tuletan meelde, mida tean Nancy Hatch Dupreest. Indias maaelueksperdi ja Broadway näitlejatari peres sündinud Dupree lootis saada muusikuks. Ta õppiski harfi, kuid lõpetas Columbia ülikooli hoopis hiina keele alal ning abiellus ameeriklasest diplomaadiga.

Armastus viis Afganistani

Dupree edasine elu on olnud kantud suurest armastusest. 1962. aastal oma tollase abikaasaga Kabuli saabudes kohtas ta Harvardis õppinud prantsuse arheoloogi. Sellest sai alguse esimene suur armastus. Nancy Hatch lahutas senise abielu, et abielluda Louis Dupreega. Muutusega kaasnes teinegi armastus: temast sai innukas Afganistani toetaja. Alatiseks.

Kui Dupree esimene raamat suurte Buddha kujude orust Bamianis on kirjutatud vastuseks kokteiliõhtul naljatoonis tehtud ettepanekule, siis hiljem järgnes Afganistani turismiameti tellimusel veel neli raamatut. (Turismiameti kauneid brosˇüüre ja raamatuid võib tänini Kabulist leida.)

Neist viimane, “Afganistani ajalooline reisijuht” ilmus just Nõukogude Liidu sissetungi eel ning see raamat on olnud ammendamatu reisipiibel mitte ainult mulle ja teistele Afganistanis ringi rändavatele välismaalastele, vaid ka kultuuriväärtuste varastele.

Dupreed lahkusid maalt, sest kommunistliku Afganistani valitsus süüdistas Louis Dupreed sidemetes CIA-ga. Pärast abikaasa surma jäi naine Peshawari, kus tegutsesid keerulisel ajal Afganistani abiorganisatsioonid. Ta püüdis võidelda Kabuli muuseumi suurepäraste kogude – millesse tema ja abikaasa olid aastakümnete jooksul panustanud nii palju – purukspeksmise ja laialitassimise ning maa müümise vastu. Paraku suurema eduta. Seniajani müüakse Afganistani aladelt pärit kultuuriväärtusi hingehinna eest erakogudesse.

Kui Nancy 1992. aastal Kabuli tagasi tuli, tundis ta purustatud linna vaevu ära: “Istusin oma võõrustajate roosiaias trepile ja nutsin südamest.” Siiski ei jätnud ta lootust tuua afgaanidele tagasi osa nende pärandist: dokumendid ja raamatud, mis abielupaar aastakümnete jooksul oli kogunud.

Kõnnin ruumis, mille arhiivikappidesse on hoole ja armastusega majutatud 37 000 raamatut, ajakirja ja dokumenti.

Raamatukoguhoidja avab uksi, võtame riiulist ürikuid ja me lappame neid. Siin on mudžahiidide värviliste propagandafotodega illustreeritud ajakirjad, teisal Afganistanis töötavate organisatsioonide väljaanded, siin Afganistani ühiskonda moodsate ideedega raputanud kuningas Amanullah’ aegsed aastaraamatud, teisal Talibani piltideta ajalehed. Arvestades pidevaid hävinguaastaid ja taliibide erilist viha inimeste kujutisi sisaldava trükisõna vastu, on sellise kogu olemasolu ime.

Unustavad lugemise

Rääkides noorte afgaanidega, on mind üllatanud, kui vähe nad teavad oma maast. Aga kuidas nad saaksidki teada – koolis õpetatakse lapsi 30 aasta taguse programmi järgi ja õpikutes pole tänini juttu Afganistani aladel asuvatest kultuuriväärtustest.

Loe veel

Noor põlvkond ei näigi enam olevat eriti huvitatud oma maast, pigem karjäärist, eelistatavalt väljaspool Afganistani. “Välismaalased on Kabuli noored afgaanid ära rikkunud,” ütleb Dupree nukralt. “Kui ma varem sisenesin ruumi, tõusid mehed püsti. Seda nõudis etikett – lugupidamisavaldus võõrale. Nüüd lähen mõnda ÜRO allüksusse ja noored ei tõuse toolilt. Nad hakkavad kaotama omaenda väärtusi.”

Dupree on veendunud, et afgaanide suhtumist on võimalik muuta ainult rohujuure tasandil. Keskuse teine ettevõtmine – väikesed raamatukogud kogu Afganistani koolidele – aitab täita tühikut, mis jääb pärast alghariduse saamist. Keskus kirjastab ka raamatuid: nüüdseks on avaldatud 154 lihtsalt mõistetavat õhukest raamatut dari ja pusˇtu keeles. Need jagavad teadmisi eri valdkondadest alates tervisest ja lõpetades riigikorraldusega.

Dupree räägib, et tõuke raamatukogudega tegelda sai ta Balkhi provintsis. Majas, kus ta peatus, elas piltilus 18-aastane tütarlaps. Ühel hommikul pakkis neiu oma vennakese koolikotti. “Ta võttis ühe raamatu kätte ja ütles nukralt: “Ma oskasin ju lugeda”,” räägib Dupree. “Tundsin, nagu oleks mu süda kistud tükkideks. Kunagi oli ta õppinud lugema-kirjutama! Aga nüüd enam ei oskagi.”

Nagu selle neiu puhulgi, lõpeb paljude maapiirkondade laste haridus kuue klassiga. Pärast seda ei ole kirjaoskusega suurt midagi peale hakata, sest kaugetes külades raamatuid ei leidu. Nii unustab noor lugemisoskuse ajapikku lihtsalt ära.

Lugemisoskuse kadumine on kaunis kujundlik näide, mis iseloomustab projektipõhist suhtumist Afganistani: projekti elluviimiseks kulutatakse hulk energiat, aga kuna teadmisi ei kinnistata, kaovad projekti lõppedes ka teadmised-oskused.

Eesti toetab Dupree ettevõtmisi

•• Eesti toetab Kabuli ülikooli Afganistani keskuse (Afghanistan Centre at Kabul University – ACKU) uue maja rajamist 500 000 krooniga. Uude hoonesse kolitakse kokku praegu mitmes majas asuv keskus. Keskuse eesmärk on tõsta Afganistani elanike haridustaset ning muuta õppematerjalid, teatmeteosed ja arhiividokumendid kättesaadavamaks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare