Neandertallane elab tänapäeva inimeses?

 (1)

Neandertallased surid Euroopas välja palju hiljem, kui seni arvatud. Uuemad uuringud kinnitavad, et nüüdisaegse inimese esivanemad ja neandertallased jagasid Euroopat koos ligi 6000 aasta vältel ning said tõenäoliselt ka omavahel järglasi.

Seni on arvatud, et neandertallased kadusid 30 000 aasta eest üsna ruttu, kui Euroopasse astus tänapäevase inimese eellane.

Gibraltari muuseumi algatusel samas piirkonnas tehtud väljakaevamised näitavad, et neandertallased võtsid kiiresti üle uustulnukate toitumisharjumused, ning ka nende tööriistad olid arvatust märksa arenenumad. Varem on neandertallaste kiiret väljasuremist seletatud just liiga algeliste töövahendite ja kesise toiduvalikuga.

Gibraltari kaljukoobaste haudadest leitud jäänused on pannud teadlasi järjest enam arvama, et tõenäoliselt elab neandertallase DNA tänapäeva inimestes koguni edasi. Haualeiud viitavad sellele, et neandertallased ja tänapäeva inimeste eellased on saanud omavahel järglasi ning et kahel grupil on olnud üsna tihedat läbikäimist.

Neandertallased on saanud nime Lääne-Saksamaal asuva Neanderthali järgi, kust 150 aastat tagasi hakati leidma veidraid luid, mida alguses peeti hoopis karu omadeks. Hiljem tehti kindlaks, et luud kuuluvad inimesesarnasele olevusele. Pärast seda on Lõuna-Inglismaalt kuni Lähis-Idani leitud üle 400 neandertallaste elupaiga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare