Neid tasub teada: soome kultuuri tipud
Kuigi viimasel ajal paistab eestlastele põhja poole vaadates suure ja säravana Sofi Oksase täht, pole ta sugugi ainus, kes maailmas laineid löömas. Küllap on laias ilmas pareminigi tuntud näiteks Soome disain ja arhitektuur. Oksanen pole ka kaugeltki ainus populaarne kaasaegne kirjanik. Kuna koos Tallinnaga on tänavu Euroopa kultuuripealinnaks Turu, heidame pilgu Soome lahe teisele kaldale.
7 arhitektuuripärli
Helsingi raudteejaam
Eliel Saarinen (1909) Helsingi maamärk ja Soome kõige enam külastatav ehitis.
Hollola raamatukogu
Arkkitehdit NRT (2004) Väljast jõuline hoone avab sisemuses hoopis kergema ja õhulisema pale.
Seinäjoki kultuurikeskus
Alvar Aalto (1968) Tänu imelisele arhitektuurikompleksile, mis koosneb kuuest modernismipärlist, on Seinäjoki üheks kindlaks sihtkohaks Aalto fännide palverännakutel.
Püha Risti kabel
Turus Pekka Pitkänen (1967) Kohaspetsiifikaga mängiv ja väga tundliku arhitektuurikeelega kolmest hoonest koosnev kompleks.
Kiasma
Steven Holl (1998) Algselt diskussioone tekitanud moodsa kunsti muuseumi hoone on muutunud soomlaste üheks lemmikuks. Tõeline ruumi ja valguse meistritöö.
Kaleva kirik Tamperes
Reima ja Raili Pietilä (1966) 30-meetrine maamärk mõjub tänu modernismi väga puhastele vormimängude juba oma olemuselt religioossena.
Soome paviljon Shanghai EXPO-l
JKMM Architects (2010) Puhasvalge katlakujuline hoone, mis mõjus nii oma skulpturaalse vormi kui ka materjalifilosoofiaga, olles valmistatud taaskasutatud paberi ja plasti komposiidist.
5 kunstnikku
Hannaleena Heiska (snd 1973)
Veidrate omamütoloogiatega läbi murdnud kunstnik, kelle unenäolistel ja tehniliselt perfektsetel maalidel seiklevad kõledates metsades või öistel maastikel ükssarved, öökullid ja tätoveeritud ahvid.
Rauha Mäkilä (snd 1980)
Ammutab jõudu popkultuurist, et siis pursata välja energiast pakatavaid stseene rokkivatest sõpradest või oma muusikaiidolitest.
Kim Simonsson (snd 1974)
Kombineerib keraamika tehnilisi võimalusi jaapanipäraste popkultuuri kangelastega, lisades sellele veidrale sünteesile veel ka doosi hämarat nihet.
Jani Ruscica (snd 1978)
Töötab filmi, video ja fotoga, lavastades klassikalisi ilukaanoneid järgides väga mitmekihilisi mõttemänge, mis tihti tegelevad inimese olemuse otsimisega ruumitaju kaudu. Tema tööd on jõudnud selliste kunstitemplite nagu Pompidou keskuse, Tate Moderni and MoMA ruumesse.
Eija-Liisa Ahtila (snd 1959)
Foto- ja videokunstnik, kes tegeleb inimese kõige emotsionaalsemate aspektidega, rääkides haavatavu-sest, vihast, armastusest, seksuaalsusest ja leppimisest. Karjääri tipphetkeks võib lugeda soolosõud Londoni kunstigaleriis Tate Modern 2002. aastal.
5 disainitippu
Harri Koskinen (snd 1970)
Tänapäeva soome disaini täht, kes on teinud koostööd näiteks ka Issey Miyake, Alessi ja Iittalaga. Tema tuntuimaks objektiks on aga Block Lamp, mis koosneb kahest klaasklotsi sisse uputatud lambipirnist.
Tiia Vanhatapio (snd 1969)
Kokteilkleitide kuningannaks kutsutu miksib oma loomingus 50-ndate šikki glamuuri film noir’ilike hämaramate toonidega. Disaineri imetlejate ridadesse kuulub ka Dita von Tease.
Minna Parikka (snd 1980)
2005. aastal omanimelise kaubamärgi loonud kingadisainer on oma muinasjutuliste jalavarjudega jõudnud juba 12 riigi butiikidesse.
Ritva-Liisa Pohjalainen (snd 1949)
Ehte-, moe- ja tootedisainer, kelle tuntuimaks kaubamärgiks on Ril’s – kvaliteetne ja ajatut elegantsi kerge boheemliku sarmiga miksiv moemärk.
Oiva Toikka (snd 1931)
Klaasidisainer, kelle kõige kuulsamad tooted on kindlasti 1973. aastal alustatud lindude seeria Iittalale. Kuid peale selle on teinud koostööd näiteks ka Marimekkoga ning kujundanud kostüüme Soome Rahvusooperile.
Viis tippsündmust 2011 Euroopa kultuuripealinnas Turus
„Alice imedemaal”
Suurim kaasaegse fotokunsti näitus Soome ajaloos. Sürreaalsus kohtub reaalusega Sheyi Bankale (Suurbritannia) kureeritud näitusel Logomo hallis 15. jaanuarist kuni 15. detsembrini.
„Hair – keskealiste juuksed”
Ühiskondlik kunstiprojekt, milles kultusmuusikali „Hair” etendavad „inimesed tänavalt” ehk eelneva lavakogemuseta turulased. Suurlavastust saab vaadata veebruaris Logomos.
„Vennad Karamazovid”
Oktoobris saab lavaküpseks soome teatrimehe Kristian Smedsi lavastus. 15 noore eesti näitleja osalusel valmivat tükki saab vaadata Tehdas Teatteris.
Martha Schwartz, USA kunstnik ja maastikuarhitekt
Martha Schwartz annab Barker Parkile Aura jõe kaldal põnevama ilme. Uue julge disainikeelega roheline lapike peaks kõnetama kõiki linnakodanikke.
„Animoi”
Turu kunstimuusemi Pimiös (ingl Darkroom) näidatakse sellest reedest märtsi lõpuni Priit Pärna, Turu kunstiakadeemia animatsiooniõppejõu loomingut. Näitusekava „Animoi” võõrustab veel mitut tuntud tegijat, nt David Shrigleyt ja Lars Arrheniust.
2010 filmitipud
„Paha perhe” rež. Aleksi Salmenperä
Aki Kaurismäki produtseeritud film tegeleb intsesti teemadega, minnes karakterite avamisel inimpsühholoogia hämaratesse tagatubadesse.
„Miesten vuoro” Jonas Berghäll/Mika Hotakainen
Soome kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile avab saunaskäimist armastava soome mehe hinge intiimsel ja poeetilisel moel.
„Rare Exports: A Christmas Tale” rež. Jalmari Helander
Sooja südamega tehtud must komöödia räägib oma Soome suurima ekspordiartikli – jõuluvana – loo üsna ootamatu nurga alt…
6 kuulsat disainimärki
Marimekko
1951. aastal Armi ja Viljo Ratia asutatud tekstiilifirma jätkab oma üleilmset edulugu ka tänapäeval – kaubamärgil on 20 poodi Jaapanis ning möödunud aastal avati uued kauplused ka New Yorgis, Malmös, Berliinis ja So˘ulis.
Iittala
Iittalast on saanud põhjamaise disaini sünonüüm – 1936. aastal Alvar Aalto disainitud vaas, Timo Sarpaneva 50-ndate küünlajalad või Oiva Toikka linnud on abso-luutne disainiklassika. Praegu kuulub Iittala gruppi (mis omakorda kuulub Fiskars Corporationisse) terve rida põhjamaised disainimärke: Arabia, Hackman, Iittala, Fiskars, BodaNova jpt.
Kalevala Koru
Soome suurim ehtetootja eelistab klassikalist joont, mida rikastab kergelt mütoloogiliste või ka modernistlike elementidega. Peale hõbeda, kulla ja pronksi on Kalevala Koru ehetes tihti ka Soome rahvuskivi spektroliiti.
Luhta
Loodusest inspiratsiooni saav spordirõivaste bränd püüab olla ühtaegu nii funktsionaalne kui ka konservatiivselt stiilne. Firma esiisa Vihtori Luhtanen asutas äri aastal 1907, kui hakkas abikaasa disainitud-õmmeldud rõivaid müüma.
Arabia
Ka Tallinna antiigipoodides ei ole Arabia nõud haruldased. Oma enam kui 130-aastase ajaloo jooksul on see firma tootnud sadu erinevaid tooteid, millel üks ühine joon – just selline disainikeel, mida võib nimetada soomelikuks. Soomlaste endi jäägitut armastust Arabia nõude vastu näitab kas või mõne aasta tagune brändiuuri-mus, kus nad jagasid usaldusväärseima kaubamärgi staatust koos Fazeri Sinise šokolaadiga.
Ivana Helsinki
Õdede Paola ja Pirjo Suhoneni 1998. aastal asutatud kaubamärk on esimene Soome moemärk, mida on esitletud Pariisi moenädalal. Möödunud aastal kaebas Ivana Trump firma kohtusse oma eesnime kasutamise eest ärilistel eesmärkidel, jättes tähelepanuta fakti, et Ivana on ka Paola Suhoneni teine nimi.
7 müüduimat kirjanikku
Sofi Oksasest (snd 1977) on vaid paari aastaga saanud üks soome kultuuri säravamaid tähti, kes läbi murdnud ka väljaspool koduareeni. Tema „Puhastust” on müüdud Soomes kosmilised 170 000 ning väljaspool Soomet juba pea pool miljonit eksemplari.
Arto Paasilinna (snd 1942) on üliproduktiivne kirjanik, kes kuni ajurabanduseni 2009 oli avaldanud 35 romaani, mida on 27 keeles müüdud seitse miljonit eksemplari. 2009. aastal ulatusid tema autoritasud üle poole miljoni euro.
Laila Hirvisaari (snd 1938) muljetavaldavasse loomingulisse pärandisse kuulub 41 romaani ja mitmeid novelle, näidendeid ning telesarju. Soomes on tema raamatuid müüdud juba üle nelja miljoni eksemplari.
Ilkka Remesi (snd 1962) populaarsete põnevike käivitajaks on tavaliselt sündmused, mis järgnevad üsna harilike inimeste sattumisel suurte sündmuste keskele. Tema trillerid „6/12” ja „Ikiyö” on Oksaneni järel Soome nullindate müüduimad raamatud.
Reijo Mäki (snd 1958) raamatutes seikleb eradetektiiv Jussi Vares, kelle tuntust on veelgi kasvatanud kaks täispikka mängufilmi ning üliedukas näidend „Huhtikuun tytöt”. Enne vabakutseliseks kirjanikuks hakkamist töötas Mäki hoopis Postipankki turundusspetsialistina.
Jari Tervo (snd 1959) nägu on tõenäoliselt paljudele tuttav saatest „Uutisvuoto” (Eestis „Teletaip”), kuid ülieduka kirjanikuna on ta loorbereid lõiganud juba pea 20 aastat. Oma raamatutes avab ta tavalise inimese maailma sooja huumori ja eluliste otseütlemiste kaudu.
Leena Lehtolaineni (snd 1964) detektiiv-romaanides lahendab olukordi tarmukas politseinik Maria Kallio, kelle tegemistest on MTV3 teinud ka telesarja. Kirjanik on tuntud ka kui suur punkmuusika sõber ja on laulnud koos bändiga Pojat sisse loo „Saatanan Sheena”.
2010. aasta müüduimad kohalikud artistid
1. Jenni Vartiainen „Seili” 95 000 müüdud plaati
2. Hevisaurus „Hirmuliskojen yö” 36 165 plaati
3. Lauri Tähkä & Elonkerjuu „Iholla” 35 666 plaati
4. Suvi Teräsniska „Rakkaus päällemme sataa” 34 000 plaati
5. Anna Puu „Sahara” 29 598 plaati
6. Chisu „Vapaa ja yksin” 28 000 plaati
7. Jippu & Samuli Edelmann „Pimeä onni” 24 000 plaati
8. Anna Puu „Anna Puu” 20 497 plaati
9.–10. Irwin Goodman „Vain elämää” 20 000 plaati
9.–10. Vesa-Matti Loiri „Skarabee” 20 000 plaati
