Esmaspäeval välja kuulutatud ja teisipäeva õhtul juba ette loetud „Reformierakonna juhatuse koosolekut” reklaamis teater NO99 justkui tavalist uue näidendi esimest lugemist. Tegelikkuses sai kuulda aga paremat sorti ajakirjanduslikku teksti, mis ebatavalise kiirusega mõnesaja külalise ette toodi. Publiku hulga vahe vist ongi kõige suurem erinevus – aga NO99 poliitetendust ehk usaldatakse tänapäeval rohkemgi kui mõnda ajakirjandusväljaannet, mis teemast kirjutab.

Praegu usaldatakse Kristen Michali küünilisust, Kalev Lillo täielikku ebakompetentsust, Ülle Rajasalu kriiskamist ja Jürgen Ligi viha demonstreerinud ja illustreerinud teatrit ehk isegi rohkem kui kõige valgemaks ajakirjanduseks tituleeritud Memokraadi blogi. Justkui tegelikult oleksid tõelised sündmused teada kõige paremini stsenaristidele. Kahju ainult, et niivõrd vähe rahvast 17-eurose pileti eest seda „tõde” näha sai.

Vabamad kui ajakirjanikud

NO-teatri seltskond on ses mõttes isegi vabam kui ajakirjanikud, keda piiravad tähtajad, mahud ja soov teatud allikatega pärast artiklite kirjutamist mõnikord veel suhelda. Isegi vabam kui blogijad, kellele pole avalikustamine põhitöö. Seetõttu saavad nad lubada endale kõiksuguste juhtumite tagamaade tõlgendamist.

Näiteks seda, kuidas otsustas Michal, et ükski reformisäutsuja nädala jooksul Twitteris sõna ei võta. Kuidas otsustas ta isiklikult, et prokuratuur alustab kriminaalasja. Kuidas ta saatis peaminister Ansipi kaheks nädalaks puhkusele. Kuidas otsustati „spinnida” kogu skandaal ikkagi Meikari isikule.

Näide: Silver Puki (pressiesindaja) tegelaskuju ütleb pärast lehtede ülevaatamist: „[Kristjan] Karis ütleb, et tema ka sai [raha]. Sinu ja Jänese käest.” Michal vastu: „Okei, Karise me topime kotti tagasi.” Nii naljakas, kui see ka ei ole, nii juhtuski: Kristjan Karis rääkis ERR-ile oma annetusest, kuid mõni tund hiljem saatis meilitsi kirja, et temast saadi ikkagi valesti aru. Ükskõik kuidas see jutt Puki, Lillo ja Michali vahel päriselt käis, Karis läks tõepoolest kotti tagasi.

Teatritükk – mille puhul rõhutati algusest peale, et tegemist on fiktsiooniga ja igasugused kokkusattumused päris sündmuste ja tegelastega on juhuslikud – toimis põhimõtteliselt nii karikatuuri, taustinfo, kokkuvõtte kui ka meeldetuletuse ja inspiratsioonina. Nii täitiski teater NO99 omal moel ühe tühiku selle skandaali meediakajastuses. Praegu on skandaalis ju justkui paus, ajakirjanikel on keeruline leida uusi osalisi ja sellist kokkuvõtet kirjutades oleks pidanud ka iseennast inkrimineerima. Kui palju julgeks tõesti üks ajaleht tunnistada, et langes mõne „spinni” lõksu või vastupidi – kui palju julgeks teiste meediaväljaannete vastu sõna võtma hakata?

Tuleks üle kontrollida

Jah, osa sündmusi ei olnud teatritükis üksüheselt päriselust võetud ja hea ongi. Nii sai NO99 veidi ennast päriselust distantseerida ega pea lõpuks päris Reformierakonnast ministritele vastust andma selle kohta, kas või miks tegelikult poliitikat tehakse. Pärast küsivad ju kõik meediaväljaanded pärispoliitikutelt, kas nii ka juhtus.

Aga osa oli ehk ikka päriselust võetud. Tegelikult oleks vaja ju mõned faktid või väljaütlemised üle kontrollida. Näiteks see, kas Michal kandis enda tudengina säästetud 61 000 krooni 1999. aastal Reformierakonnale või oli see kellegi teise raha. Või kes ikka oli see Karise unustatud sõber, kelle nimel ta kunagi annetuse tegi. Teksti järgi oli see igatahes keegi, kes ootab kolmandat last ja töötab vist Tehvandi spordikeskuses.

Ehk teeb NO99 uurivale ajakirjandusele isegi mõnes kohas silmad ette. Aga hea küll, neil oli kaks nädalat aega seda välja uurida, meile tulid „spinnid” vahele.

Autor täpsustab (08.06.2012), et tegelikult ei väidetud otsesõnu kuidagi, et Kristen Michali tegelaskuju oleks ise algatanud kriminaaluurimise. Küll aga jäi mulje justkui oleks väljamõeldud justiitsminister ülikiirelt juba teadnud, et nii tehakse. Samuti ei ole väidetavalt Kristjan Karise tegelaskujule raha annetamiseks andnud sõber tööl Tehvandi spordikeskuses, vaid väljamõeldud Karis ise. Teatri nimel paluti öelda veel, et kahe nädala asemel hakkas meediaväljaanne nimega NO99 uurimistööga alustanud vähem kui nädal aega varem, pärast päris Reformierakonna päriselt toimunud juhatuse koosolekut.

NO99 teaterNO64,5 „Reformierakonna juhatuse koosolek”
Sari „Esimene lugemine”
5. juuni 2012
Osades:
Risto Kübar – Silver Meikar
Jaak Prints – Silver Pukk
Tambet Tuisk – Kristen Michal
Marika Vaarik – Kalev Lillo, Ülle Rajasalu
Sergo Vares – Jürgen Ligi
Rasmus Kaljujärv – Toomas Viks, Jüri Jaanson, Urmas Kruuse, Taavi Rõivas
Gert Raudsep – Rein Lang, Igor Gräzin
Mirtel Pohla – Keit Pentus
Eva Klemets – Rain Rosimannus
Tiit Ojasoo – Jutustaja