Nobeli auhind rändas Lõuna-Aafrikasse
Eile kell 13 Rootsi aja järgi tehti teatavaks Nobeli kirjanduspreemia järjekordne laureaat. 217-aastase Rootsi Akadeemia 18 eluaegset liiget hääletasid Lõuna–Aafrika kirjaniku poolt koosolekul, mille tagamaad jäetakse traditsiooni kohaselt salajaseks. Selgituses seisab, et John Maxwell Coetzee ”portreteerib eriti varjatult eemalseisja üllatavat seotust”.
9. veebruaril 1940 Kaplinnas sündinud kirjanik elab praegu Adelaide’is Austraalias, kus ta tegeleb akadeemilise tööga kohalikus ülikoolis. Tal on kaks kraadi, nii inglise keele ja kirjanduse kui ka matemaatika alal. Tänu matemaatikuharidusele leidis Coetzee aastatel 1962–65 tööd Inglismaal. Siiski valis ta hiljem filoloogi akadeemilise karjääri, õpetades mitmes USA kõrgkoolis.
Coetzee esimene raamat ilmus 1974.aastal Johannesburgis. 1985 valmis romaani “Maa südames” põhjal Prantsuse film “Tolm”. See võitis samal aastal Veneetsia filmifestivalil Hõbe-lõvi.
Eesti keeles üks teos
Eesti keeles on J. M. Coetzeelt ilmunud vaid üks teos. Selleks on Loomingu Raamatukogu sarjas 1989.aastal avaldatud “Barbarite ootel”, mille on eestindanud nimekas tõlkija Enn Soosaar. “Kusagil kaheksakümnendate alguses sattusin selle autori peale,” ütles Soosaar Arkaadiale. “Nimi käis läbi mitmest ajaleheartiklist, ka raamatuarvustused äratasid huvi. Siis õnnestus läbi lugeda mitu romaani. Neist tundus “Barbarite ootel” meie olustikku sobivaim.”
Tõlkima tõukas nii “Barbarite” olustikuline taust – on ju selles juttu suure impeeriumi murenemisest ja julgeolekupolitsei surveabinõudest – kui ka raamat ise. “Mulle meeldis viis, kuidas Coetzee kirjutas. Teatud lugu, ehkki piisavalt heitlik, mitmesugused pildid ja episoodid,” räägib Soosaar.
Enn Soosaar kinnitab, et hiljem pole ta Coetzee romaane lugenud. “Teemade järgi paistab ta ühelt poolt laiahaardeline autor, ta tunneb huvi maailma vastu. Samas pole ükski tema romaanidest kuigi paks, kõik tema lood on pigem lühiromaanide mõõtu. Kindlasti pole Coetzee populaarne autor – mõnes suhtes on ta üsnagi sünge ja jõhker. Igal juhul aga huvitav.”
Coetzee on ka ainus romaanikirjanik, kes on võitnud prestiiika raamatupreemia Booker kahel korral, esimest korda 1993.aastal romaaniga “Michael K elu ja aeg” (Life and Time of Michael K) ning kuus aastat hiljem, 1999, romaaniga “Disgrace”. See teos on kohe-kohe, detsembri lõpus, ilmumas eesti keeles kirjastuselt Atlantis. “Romaani pealkiri on sõna, mida ei saa üheselt tõlkida. Ilmselt saab selle romaani pealkirjaks “Häbi”,” ütles Atlantise kirjastaja Vladimir Indrikson. “Mul on hea meel, et Coetzee selle preemia sai – ta on üks neist tänapäeva kirjanikest, kes selle on välja teeninud.”
Bookeri võiduromaan
Romaani kohta ütles Indrikson, et tegu on looga, mille sündmustik leiab aset Lõuna-Aafrika kolkas. “See on lugu Lõuna-Aafrika tänapäevast, su-hetest loomadesse, naiste olukorrast,” loetles Indrikson, kelle sõnul on raamatut kaunis keeruline mõne sõnaga ümber jutustada. Nagu heade romaanide puhul ikka.
Simon Beesley ja Sheena Joughini teos “20. sajandi kirjandus” (Varrak 2000) kirjeldab “Häbi” kui sünget mõtisklust Lõuna-Aafrikast keskealise mehe vaatepunktist, kes satub vähehaaval kõige viletsamatesse oludesse.
“Loodetavasti tõlgitakse Coetzeed eesti keelde veelgi,” arvas Vladimir Indrikson. “Tal on ilmunud teisigi häid romaane, nii et jätkub ka teistele kirjastustele.”
“Coetzee! Ei või olla!” imestas tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer, “Tema viimast romaani ei võetud isegi Bookeri nominentide shortlist-i, selle asemel oli üks teine lõuna-aafriklane!”
Kaera sõnul eristab Coetzeed tema teistest kaasmaalastest – näiteks samuti Nobeli võitnud Nadine Gordimerist, filosoofilisem lähenemine ainesele. Tema lause on raskepärane, keeruline ja viimistletud. “Ta ei kirjelda olu, vaid vestab igapäevapainete ja vastasseisude pinnalt mõistujuttu, “ ütles Kaer. “Samuti ei piirdu tema teose ainestik Lõu-na-Aafrikaga, vaid on näiteks ka Dostojevski-aineline.”
