Noore mehe elu kukkus nelja kuuga kokku
Arstide konsiiliumi ränk otsus tuli kui välk selgest taevast. Selle ajani oli Oliveri tervis olnud hea. Majandusharidusega mees töötas soliidsel ametipostil, mõtles abikaasaga laste muretsemise ja majakrundi ostmisele.
Siiski: sel aastal oli ta korda neli hädas olnud kuiva köhaga – see tuli ja läks. Pärast nädalavahetust oli mehel plaanis külastada perearsti, et küsida, mis jama see ikkagi on, et õues augustikuu, aga temal jälle köha. Perearsti vastuvõtule Oliver ei jõudnudki, enne sõidutas kiirabi kokku kukkunud mehe haiglasse.
“Korraga olin väga väsinud. Rooli keeramine tundus ületamatult raske, pea valutas. Vahetasime abikaasaga kohad, võtsin peavalutableti. Kümme kilomeetrit enne lõppu palusin auto peatada, sest nii halb oli, ei suutnud hingata. Kui ärkasin, lebasin maanteekraavis ja naine vaatas mulle otsa,” meenutab Oliver.
Poole tunni pärast kihutas kiirabiauto Haapsalu haigla poole. Veel samal hilisõhtul tehti vereproov ja kopsuröntgen. Viimast nähes langesid arstid näost ära ja uurisid: kas te tõesti midagi enne pole tundnud? Nii aimas Oliver, et lisaks nimetatud kopsupõletikule oli sealt näha midagi veel. Midagi, mida arstid talle öelda ei tahtnud või milles nad kindlad polnud.
Laupäeva hommikul võttis Tallinnast tulnud kiirabiauto mehe peale, tee viis otsejoones Mustamäe haigla intensiivravi palatisse. Kaasas Haapsalu arsti sõnad: üksnes kopsupõletikuga te ilmselt ei pääse, hüpoteese on mitu. Kopsupildilt ehmatasid isegi võhikut suured valged laigud.
Vaevaline ravi
Märtsi lõpus põdes Oliver grippi ning pärast seda tegi perearst vereanalüüsi ja röntgenipildi. Kõik oli korras, ei mingit märki raskest haigusest. Neli kuud hiljem sai Oliver teada, et põeb kolmandasse staadiumisse jõudnud lümfivähki. Seda oli nii ülal- kui allpool diafragmat. Tagantjärele arvasid arstid, et just kasvaja surve mehe köhima panigi ning lõpuks enam hingata ei lasknud.
Oliveri abikaasa oli šokis. Kõrges palavikus mees ise jaksas vaid, hambad ristis, päevadest läbi närida.
Kaks nädalat pistsid patsient ja arstid rinda ägeda kopsupõletikuga ja andsid-tegid analüüse. Edasi tuli konsiiliumi otsus: kasvajast koeproovi võtmine on õigustatud. Veel oli õhus võimalus, et kehas pesitseb healoomuline kasvaja.
Augusti lõpus tuli lõplik tõde. Raviga pidi alustama võimalikult kiiresti. Mees võttis uudise vastu segaste tunnetega. “Alguses lihtsalt ei uskunud. Kui kohale jõudis, hakkasin kiiresti mõtlema, mida teha annab,” räägib Oliver. “Esialgu ei ole ju mingit infot. Aga tundub, et kriitilises olukorras hakkavad tööle sisemised kaitsemehhanismid, mis ei lase masendusse langeda.”
Muresid, mida lahendada, oli veelgi. Enne keemiaravi algust sisenes Oliveri palatisse arst ja võttis jutuks delikaatse, kuid elulise teema.
Te olete noor abielupaar, kes tahab ilmselt lapsi saada, alustas doktor juttu. Pärast ei pruugi see enam võimalik olla. Lahendus oli üks: kiire käik meestearsti juurde. Oliveri seemnerakud ootavad elule ärkamist spermapangas.
Selle nimel oli raviarst valmis keemia- ja bioloogilise ravi alustamisega paar päeva viivitama.
Juuksed läinud
Pärast esimest keemiaravi lõhenesid Oliveril igemed. Süüa õieti selle nelja-viie päeva jooksul ei saanud, siis sai suu taas korda. Tohutu väsimus ja nõrkus. Küsimusele, kas tal kodus igav ei ole, vastas mees: polegi jõudu midagi tahta või teha. Pärast teist seanssi ei püsinud isegi pool tassi kummeliteed sees – kõik tuli oksendades välja. Ühel hommikul ärgates olid näos sügavad vaod, nahk ketendas kohutavalt. Seegi läks kolme-nelja päevaga üle.
Raviarst ennustas päevase täpsusega, millal hakkavad langema juuksed. Nii ka läks. 28. septembril oli selge, et pähe need ei jää.
Viimased salgud kohevast juuksepahmakast ajas abikaasa maha. Sest oli kohutav ja tülikas leida näiteks teed juues peotäit juukseid tassist. Habe tuli kohe tagasi.
Võib kõiki tabada
Ravi on ränk: rohud tilgutatakse veresoonde. Et neid on Oliverile määratud keemia- ja bioloogilises ravis palju, kulub selleks terve päev. Enne iga ravikorda tehakse talle vereanalüüs, et kindlaks teha, kas ravi on võimalik jätkata. Seni on kõik läinud hästi, nii hästi, kui selles olukorras üldse minna saab.
“See võib meid kõiki täiesti ootamatult tabada,” mõtiskleb Oliver. “Sul on hea töökoht, sõidad abikaasaga nädalalõppu veetma ja siis – vähi kolmas staadium. Haiglas on ikka pilt kohutav. Tänaval me neid inimesi ei näe, seepärast seda ei tea.” Oliver pole kunagi suitsetanud ega joonud, kui klaas veini mõnikord sõbra sünnipäeval välja arvata.
Tänaseks on tal selja taga kolmas keemia- ja bioloogilise ravi kord. Ees on ootamas vähemalt veel samapalju, vajadusel rohkemgi. Peaasi, kui muu tervis üles ei ütleks. Arsti soovitusel ei liigu ta rahvarohketes kohtades, et mitte külge saada mõnd viirust.
Viimane annaks niigi nõrgale organismile hoobi ja takistaks ravi jätkamist. Pole vaja öelda, mida see mehele tähendaks. Muide, oma palja peaga näeb ta märkimisväärselt popp välja.
Miks nimi on muudetud
Kas rääkida avalikult oma haigusest või mitte, kaalus nn Oliver kaua. Kui enesetunne paremaks muutus, oli mees selleks valmis, kuid ühel tingimusel: ta ei taha lehes olla oma nimega.
Selleks on mitu põhjust. “Oletame, et tahan kolme aasta pärast pangalaenu võtta. Ja pank ütleb, et ei anna, sest äkki te surete ära. Eesti on ju nii väike,” rääkis mees. Teine põhjus: Oliver mäletab, kuidas ta haigusest teada saades oleks väga tahtnud rääkida inimesega, kes sama tõbe põdenud ja terveks saanud. See oleks olnud toeks. Kui nimi avalikuks tuleb, on ilmselt oodata taolisi telefonikõnesid ka talle. Kuid Oliver ei jaksa rääkida. “Kunagi hiljem olen meeleldi toeks, aga praegu lihtsalt pole jõudu,” selgitas ta. Nii sai kokku lepitud varjunimes.
Oliveri raviarst Regina Rooneem: Tarkade, ilusate ja edukate haigus
Kas Oliveril on lootust paraneda?
Täiesti kindlasti! Esiteks on Oliver tugeva tervisega noor mees. Teiseks saab just seda liiki lümfivähist maailmas terveks 40 protsenti haigetest. Eestis on senine teadaolev protsent 20-25. Vähihaigestumise statistilised andmed Eestis on 2000. aastast. Siis ei olnud kõik diagnostika- ja ravivõimalused meile kättesaadavad. Nüüd aga on loota, et ravitulemused paranevad, sest Eestis toimub ravi vastavalt kogu maailmas kasutusel olevate raviskeemidele. Oliver on õnneseen, sest just tema rakutüübile on olemas uudne bioloogiline ravim.
Kas kuskil teises riigis on olemas Oliveri jaoks veelgi parem ravim, mida võiks proovida oma raha eest hankida?
Oliveri raviks kasutatakse n-ö viimast sõna. Eestis on vajalikud ravimid olemas ja ka haigekassa hinnakirjas.
Mida Oliveri haigus õigupoolest tähendab?
Oliver põeb pahaloomulist kasvajat, mis on pärit lümfaatilisest koest. Ametlik nimetus on maliigne ehk pahaloomuline lümfoom, ladina keeles non-Hodgkini lümfoom, rahvakeeli lümfivähk. Tema haigus on jõudnud kolmandasse staadiumisse, kahjustatud on lümfisõlmed nii ülal- kui allpool diafragmat. Kasvaja on lähtunud kopsude ja südame vahelise ruumi lümfisõlmedest. Selle survest ümbritsevatele organitele ja veresoontele oli tingitud ka köha ja teadvusekadu.
Kuidas on võimalik haigestuda nelja kuuga vähi kolmandasse staadiumisse? Kas tõesti võib põhjuseks olla neli kuud tagasi läbipõetud raske gripp?
Kui haigus on väga varajases staadiumis, ei pruugi esialgsed uuringud seda näidata. Tõepoolest, viirused võivad olla selle haiguse üheks põhjuseks. Kui organismi immuunsüsteem on nõrk, on tõenäosus vähki haigestuda suurem. Kuid otsest seost siiani kindlalt tõestatud pole.
On see noorte inimeste haigus?
Teatud rakutüüpi pahaloomulised lümfoomid esinevad tõesti rohkem noorematel – 20-30-aastastel, kuid haigestuvad igas eas inimesed. Mehi haigestub veidi rohkem kui naisi. Kogemused kogu maailmas on näidanud, et pahaloomuline lümfoom on tarkade, ilusate ja edukate inimeste haigus. Võib-olla võiks seda seostada asjaoluga, et need inimesed kasvavad üles väga kaitstud tingimustes. Ma ei taha öelda, et lapsed peaksid mustad olema, aga puhtuse ja steriilsusega ei tasu üle pingutada – organism peab harjuma meid ümbritsevate mikroorganismidega. Lümfoomi haigestumine kasvab väga kiiresti kõikjal maailmas. Igal patsiendil on oma lugu. Ka pärilikkusel on oma osa. On juhtumid, kui lümfivähki põevad mõlemad kaksikud või vennad-õed.
Kuidas Oliveri ravi jätkub?
Sel nädalal tegime vereanalüüsi, et selgitada, kas võime jätkata bioloogilise ja keemiaraviga. Näitajad olid head, nii et alustasime. Pärast seda teeme vaheuuringud. Seejärel ootab ees vähemalt kolm ravikuuri. Pärast neid on plaanis raviefekti hindavad uuringud. Kui avastame jääkkasvaja, teeme ka kiiritusravi või jätkame keemia- ja bioloogilise raviga.
