Noorte Autorite Koondise seminar ehk laulupidu Kettamaailmas
Seal on silmapimestavalt ilus loodus, maalilised künkad; metsad, mille puuladvad hoiavad tõusvat päikest kinni nii kaua kui võimalik, uskumatult puhta veega tiik... Ja muidugi vanaajahõngu kätkev rehealune, mis oli tänavuse, arvult kaheksanda noorte kirjanike suveseminari “Lätete pääl” keskpunkt, sest seal toimus enamik loenguid.
Kõige tugevam märk anti seminarile siiski sepikojas. Ketta sepakunstitalu peremees Mart Salumaa rääkis seal materjali tugevusest, sellest, mis nurga alt peab alasile virutama, ja üldse sepafilosoofiast. Teda assisteeris töiselt poeg, õpipoiss ja Tartu NAK-i liige luuletaja Priit Salumaa, kelle kätetööna valmis haamri alt midagi, mis minu hinnangul oli lill. Ilus!
Emotsionaalseim loeng rehe all oli Wimbergil, kes hoogsate käeliigutuste saatel seletas, et väga tore oleks teha ääremärkuste antoloogia. Mõistagi mitte neist “Sõja ja rahu” leheküljepikkustest prantsuse keele tõlgetest, vaid teravmeelsematest kommentaaridest. On, mille vahel valida, võis tunda Wimbergi ehedatest vaimustuspritsmetest.
Särasilmseim loeng oli ilmselt Andra Teede “Suure kirjandusfestivali organiseerimine Sotsia näitel”, pärast mida läksid kõik kuulajad otsekohe midagi organiseerima.
Vaoshoitumaks jäi Veiko Märka, kes on teinud mitmeid klassikasse kuuluvaid pedofiililuuletusi. Nüüd oli teemaks see, et ka õpetaja Laur oli pedofiil, juba sellepärast, et enamik “Kevade” tegelasi figureeris ka “Suves” ja edaspidi, aga õpetaja Lauri see enam ei huvitanud, sest poisid olid siis juba liiga suured.
Esitleti ka Tartu NAK-i värskeimat suursaavutust “Väike pornoraamat”, mille idee tekkis ju samuti “Lätete pääl” teisel seminaril Kärgulas, kaheksa aastat tagasi. Esimene pääsuke oli tookord “loomaporno”: panin tallele. Planeeritud grupiseks pornoraamatu ilmumise puhul jäi osa võtta soovijate vähesusel siiski tegemata.
Kirjandus ja muusika
Laulupidu, mida pealkirjas mainitud, ei ole ka laest võetud. Muusikalisi ettekandeid oli rohkem kui “Lätetel” tavaliselt. Ilves ja Pehk tutvustasid eri plaatide valmimis-saamislugusid ja MSN-i teel ühisloomingu tegemist, mida vürtsitati ohtrate muusikanäidetega. Sulnjad meloodiad saatsid ka hollandlase Serge van Duijnhoveni luulepõimikut, ise ma etendasin tantsutausta Pöörase Hirve värsikavale.
Ka vabal ajal keerutati plaati, tinistati kitra, lauldi vanu laule ja tehti ka uusi. “Lätete pääl” hümniks, mida lõõritati veel viimaste lippude langemisel, kuulutati see laul:
suured maksad väiksed silmad
väiksed maksad suured silmad
löö aga jalaga vastu maad
küll neerud funktsioneerivad
Teine, juba kevadise Sotsia alul tekkinud NAK-i traditsioon on ennastunustavalt kooris röökida: “Aaaaaaa....”
Põhiline (aga mitte nii oluline) laulu- ja tantsupeo kontsert toimus ööl vastu pühapäeva, millest mul praegu midagi kirjutada ei ole, sest Päevaleht ei jõuaks mulle niikuinii öötariifi maksta.
Hommik allakirjutanule väga kergesti ei alanud. Esimese loenguna oli kavas Janek Kesselmani “Enesekaitse põhitõed”, mille näitlikuks õppevahendiks oli allakirjutanu. Paraku lendasin esimesest heitest kõvasti peaga vastu põrandat, pärast mida olevat Kesselman kiiresti sündmuskohalt jalga lasknud. Või enne.
Nii et Kauksi Ülle ja “setu kunni” ettekannet ma ei näinudki. Kuuldavasti olid ka nemad midagi laulnud.
Ja kui jäi veel sootuks mainimata mõni asi, mis teid võiks huvitada, olete ise süüdi. Järgmine kord tulge ise “Lätetele”.
