Norra võit Eurovisionil ei olnud Urban Symphony tüdrukutele üllatus

 (6)
Norra võit Eurovisionil ei olnud Urban Symphony tüdrukutele üllatus
Reuters

Eurovisionil kuuenda koha saavutanud Urban Symphony nautis võistlust täielikult. Norra laulu ülekaalukas võit meie tüdrukutele üllatus ei olnud.

„Me olime üllatunud, et üldse nii kõrgele kohale jõudsime,” teatavad Urban Symphony tüdrukud järgmisel päeval pärast võitu. Kuuendat kohta, mis viib neid Eesti kõigi Eurovisioni tulemuste seas Evelin Samueliga viiendat-kuuendat kohta jagama, hindavad nad väga heaks. Nii esinejad kui ka Sven Lõhmus ja Heidy Purga peavad eraldi saavutuseks finaali jõudmist ning ülejäänut nimetavad juba boonuseks.

Tüdrukud ei torma kinnitama, et see on seni nende elu suurim saavutus, kuid tõdevad ühest suust, et see on suurim lava, kus nad on esinenud, ning üks paremaid kogemusi. „See on asi, millest kunagi lastele rääkida,” naerab tšellist Johanna Mängel.

Laulja Sandra Nurmsalu tunnistab, et Eurovision andis talle tohutult enesekindlust juurde. „Esimest korda ei olnud mul lavale minnes pabinat,” räägib ta rahulolevalt. „Nii suur lava ja publik ning ma olin täiesti rahulik.”

Kuigi Eurovisioni kontserdil tuleb laulu taust fonogrammilt, ei olnud eksimisvõimaluse puudumine Urban Symphony jaoks nagunii mingi probleem. „Meie andsime ikka endast kõik,” kinnitavad tüdrukud ja lisavad, et see annab esitusele ja iseendale ainult jõudu juurde. „Laul on meil ju nagunii täiesti selge ja kõik õnnestus igatahes sajaprotsendiliselt.”

Samal teemal:

Johannal, kes kuulis pigem oma tšellot kui fonogrammi, läks finaalis esinedes isegi poogna jõhv katki, kuid ta ei lasknud end sellest häirida ja naeris vaid korraks omaette.

Toetav publik

Üldiselt aga poolfinaal ja finaal ansambli jaoks oluliselt ei erinenud. Sandra sõnul oli isegi publik, kes täitis finaali ajal saali otsast otsani, mõlemal korral väga toetav. „Finaali ajal kõik asjad lihtsalt kulmineerusid,” arvab Sandra, kes tundis end laval väga mugavalt. Isegi selleaastane hiigellava ei tundunud talle liiga suur, vaid täpselt paras.

Teistest võistluslauludest meeldisid Eesti esinejatele näiteks Islandi, Malta, Albaania ja Norra laul ning üldse tundus lugude valik sel aastal vaheldusrikas. Võidulugu on nende arvates meeldejääv ja hea ning Norra võit Eesti tüdrukutele üllatus ei olnud.

Ka sõu ise jäi Urban Symphonyle meelde. Televiisori vahendusel võis näha, kuidas tüdrukud kaasa elasid, kui suured basseinid lae alt green room’i kohale langetati. „Enne oli meile räägitud, et me pikkade küüntega basseini ei puudutaks, ja samas nad ise hüppasid seal sees täiega vastu põhja,” seletab elevust taustalaulja Mirjam Mesak, kuid kõik tunnistavad, et otse pea kohal toimuv etendus oli oma läheduse tõttu väga lahe.

Moskvast jääbki ansamblile kõige rohkem meelde Eurovision ise ja selle laval esinemine. Samuti meeletult suured mastaabid ning toredad bussijuhid ja Moskva liiklus. Kuid pikalt mõeldes leiavad nad, et elamused hakkavad ilmselt kõik alles kodus olles kohale jõudma.

„Ikka läheks uuesti Eurovisionile,” nõustuvad kõik tüdrukud, kes enne osalemist lauluvõistlust põgusalt jälgisid ja omadele pöialt hoidsid. Praegu aga tahavad nad hakata teise singli kallal tööd tegema, milleks neil on juba kuhjaga ideid, ning kontserte anda.

Suur tehnikapidu

Eurovision 2009

Moskvas 12., 14. ja 16. mail

•• Kõigi aegade vägevaima Eurovisioni korraldamiseks kulutasid venelased vähemalt 500 miljonit Eesti krooni.

•• Sellest vähemalt 440 miljonit krooni andsid Vene riik ja Moskva linnavalitsus, ülejäänu lisas riiklik Esimene Kanal.

•• Teleülekandest 100–150 miljonile vaatajale kindlasti meelde jäänud võimas lava oli tehnoloogiline ime, mille jaoks korjati tehnika kokku kogu Euroopast.

140 tonni tehnikat

Moskva metroo öötööl

•• Lava kõige võimsama osa moodustasid kokku ligi kaks

kilomeetrit uusimaid valgusdioodekraane (LED-ekraanid).

•• Heliaparatuuri koguvõimsus oli üle 150 kilovati, aga õnneks ei kasutatud kogu helitugevust kordagi korraga. Valgustuseks kasutati üle 1800 aparaadi. Olümpiahalli lae alla riputatud kaadervärgi kogukaal oli ligi 140 tonni.

•• Suure erandi tegi finaaliööl Moskva metroo. Tavapäraselt suletakse see kell üks öösel. Kuna aga finaal lõppes alles kell kaks, siis sõitsid metroorongid kuni kella poole neljani öösel, et viia kodudesse suur osa 20 000 pealtvaatajast.

Loe veel

Eesti tiim Eurovisionist

Sven Lõhmus,

laulu autor

Ei saa öelda, et ma ei jäänud rahule. On kaks asja, mis laulu tulemust mõjutavad – esitaja ja laul. On tarvis eristuda. Eesti laul eristus nii laulja kui ka loo olemuse poolest, samuti oli laval toimuv väga rahulik ja „chill”. Ainuke halb asi oli lavaleminek kohe pärast Maltat, kes esitas samuti ballaadi.

Tegelikult jahmatas mind juba „Eesti laulu” võitmine, sest kõik ootasid Laura võitu. Jah, minu eesmärk ei olnud otseselt võita, vaid teha asja korralikult. Suurel Eurovisionil osalemine on eelkõige oma artistide reklaamimine. Tänavune uuendus, žürii ja publiku häälte liitmine suurel Eurovisionil mulle istus, sest „Rändajad” on täpselt selline kvaliteeti väärtustava žürii laul.

Seekordne Eurovision ei tundunud väga head muusikat täis olevat, mõned lood tundusid hoopis kummalised.

Heidy Purga,

Eesti delegatsiooni juht

Selle võib kindlasti minu üheks töövõiduks lugeda, sest kui Eesti oleks jäänud näiteks viimaseks, oleks mul olnud väga raske – ootused olid ootamatult kõrgele aetud. Sain siit kõva kooli. Kuid minu kasuks rääkisid paar tegurit. Esiteks olid tüdrukud suurepärased, keskendunud ja tublid. Neid ei pidanud kuidagi kantseldama või linna pealt otsima ning neil olid samad huvid mis meil – käia teatris, kontsertidel, plaadipoodides. Ja teiseks oli meie delegatsioon piisavalt väike, mis samas tegi info haldamise ja kogu koordineerimise natuke keeruliseks.

Objektiivselt võin ma aru saada, mis inimesi Eurovisioni puhul nii fanaatiliseks muudab, aga mu süda tõrgub sellega kaasa minemast.” Purga põhjendas, et Eurovisioni laulude panus muusikasse ja ka raadiomeelelahutusse on siiski minimaalne.

Mart Normet,

ETV meelelahutustoimetuse juhataja

Õnnestumise määravad kaks tegurit – kas saade on hea ja kas vaatajaid on palju. Seekordse Eurovisioni puhul oli sõu lausa liigagi hea ja reitingud kõrged. ETV-s söödi juba pärast teise poolfinaali reitinguid torti.

Suur proovikivi oli olla esimest korda Eurovisionil just Moskvas, kuid ladus korraldus ja eestlaste rohkus meeskonnas tekitas turvalise tunde. Meie tiim oli väga väike ja kõik olid ülimõistlikud. Meil ei olnud omavahel mingeid tülisid ega probleeme.

Eurovisioni finaali taset vaadates oleks iga „Eesti laulu” finalist võinud ilma häbita seal esineda. See näitab, et Eesti popmuusika tase on kõrge ja loodetavasti on see sama hea ka järgmisel aastal.

Rõõmustab see, et eesti laul oli kõige kõrgemal kohal olnud mitteingliskeelne laul.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare