Nõukogude lillelaste trotslik ajalugu
Seest suurem kui väljast, võib kokku võtta
popkunstnik Kiwa ning antropoloog Terje Toomistu loodud näituse.
Intrigeerivaks muudab Nõukogude Liidu subkultuurid tõik, et need sündisid, levisid ning püsisid sõna otseses mõttes kõige kiuste, olles ühiskondlik-poliitilise halvakspanu tingimustes – võtmesõnaks trots – piisavalt elujõulised.
Ajaloonäitusena on „Nõukogude lillelapsed” eelkõige tagantjärele tarkus, mis annab individualistliku noortekultuuri revolutsioonile raamid ning ka rahvusvahelise konteksti.
Algupärased esemed
Näitus hakkab mööda saali ringi liikuma, käsitledes peamiselt säilinud foto- ja leiumaterjali ning videointervjuude kaudu nõukogude hipielu erinevaid tahke.
Rõhk on just algupärastel esemetel, olgu nendeks iseõmmeldud rõivaesemed, näited tollal kasutatud elektrikitarridest ja võimenditest, makilindid ja vinüülplaadid, kontserdiplakatid või lihtsalt pildid argipäevast. Täiesti eraldi teemana käsitletakse psühhedeelse kultuuri avaldumist 1970-ndate ENSV kunstis.
Võimalus näha, kuidas tungis valgus läbi pilu siinse ühiskonna pimekambrisse ning milline kujutis sellest tekkis, teebki näituse põnevaks.
„Nõukogude lillelapsed”
Näitus
Eesti Rahva Muuseumis
